Aspiriin on antiagregandina laialdaselt kasutusel kardiovaskulaarsete häirete sekundaarses preventsioonis. Praktikas ilmneb, et aspiriin ei ole piisavalt tõhus kardiovaskulaarsete tüsistuste ennetuses, ning kasutusele on tulnud ka teised antikoagulandid, mida tihti kasutatakse kombineeritult aspiriiniga – nii kaksik- kui ka kolmikravina.
Enamikus uuringutes aspiriini tõhususe kohta südame-veresoonkonnahäirete sekundaarses preventsioonis on aspiriini toimet uuritud võrdluses kontrollrühmaga ning aspiriini on manustatud ühekordse doosina päevas, enamasti 75–100 mg.
Ühendkuningriigi teadlased analüüsisid publitseeritud randomiseeritud uuringute tulemusi, püüdes välja selgitada aspiriini efektiivsust kardiovaskulaarsete tüsistuste sekundaarses preventsioonis sõltuvalt kasutatud ravimi doosist ning patsiendi kehakaalust. Analüüsiti kokku 10 uuringu andmeid 117 279 osalejaga. Ilmnes, et aspiriini tõhusus sekundaarses preventsioonis sõltub nii ravimidoosist kui ka patsiendi kehakaalust. Aspiriin doosis 75–100 mg päevas toimib sel eesmärgil hästi patsientidele, kelle kehakaal on alla 70 kg. Isikutele kehakaaluga 70–90 kg mõjub aspiriinidoos 300–350 mg päevas ja isikutele kehakaaluga üle 90 kg – 500 mg päevas.
Kehakaalust sõltub ka efektiivne aspiriinidoos, mida soovitatakse kasutada teatud vähipaikmete, sealhulgas kolorektaalvähi ennetuses.
Uurijad järeldavad, et seni kardiovaskulaarsete tüsistuste sekundaarses preventsioonis kasutatud kindla aspiriinidoosi strateegia ei ole optimaalne ja selles vallas on vaja edasisi uuringuid.
Refereeritud
Rothwell PM, Cook NR, Gaziano JM, et al. Effects of aspirin on risks of vascular events and cancer according to bodyweight and dose: analysis of individual patient data from randomised trials. Lancet 2018, DOI: https://doi.org/10.1016/S0140-6736(18)31133-4.