Depressioonile iseloomulikud sümptomid esinevad sageli dementsetel isikutel. On ebaselge, kas elu jooksul depressiooni põdenutel on suurem dementsuse kujunemise risk.
Prantsuse ja inglise uurijad korraldasid koostöös Whitehalli II uuringu, kus aastatel 1985–2013 jälgiti 10 308 meest ja naist, kes olid uuringusse kaasamise ajal 35–55 aastat vanad. Depressiivsete sümptomite olemasolu hinnati vastava küsimustiku alusel, mida uuritavad teatud ajavahemiku järel ise täitsid. Andmed dementsuse diagnoosimise kohta uuritavate seas leiti vastavatest haiguste andmebaasidest.
Isikutel, kel depressioon diagnoositi 1985. aastal, ei ilmnenud hilisemas elueas dementsuse kujunemise suurenenud riski (riskisuhe 1,23). Seevastu isikutel, kel depressioon diagnoositi 2003. aastal, oli dementsuse kujunemise risk 70% võrra suurem võrreldes isikutega, kel ei diagnoositud depressiooni.
Uuringus ilmneb, et isikutel, kel diagnoositi depressioon keskeas, ka korduvate depressiooniepisoodide korral, ei olnud suurem dementsuse esinemissagedus võrreldes nendega, kel ei olnud depressiivseid häireid. Samas võivad hilisemas elueas ilmnevad depressiivsed häired olla dementsuse kujunemist ennustavad sümptomid või viitavad need häired sellele, et mõlemal psüühikahäirel on sarnased põhjused.
Uuringus ei leidnud kinnitust hüpotees, et isikutel, kel on depressioonile viitavad sümptomid, oleks dementsuse kujunemise risk suurem.
Refereeritud
Singh-Manoux A, Dugravot A, Fournier A, et al. Trajectories of depressive symptoms before diagnosis of dementia: a 28-year follow-up study. JAMA Psychiatry 2017. doi:10.1001/jamapsychiatry.2017.0660.