News – september 2017

Epsteini-Barri viiruse DNA sobib nasofarüngeaalkartsinoomi sõeluurimiseks

Kasvajarakkudest pärineva veres ringleva DNA analüüsimist kasutatakse valdavalt kasvajavastase ravimeetodi valimise abistamiseks ning residuaalhaiguse avastamiseks. DNA määramise kui kasvaja sõeltesti kohta on vähem andmeid. Probleem on, kas väiksem kasvaja vabastab vereringesse piisavas koguses DNAd, et seda analüüsimisel oleks võimalik avastada. Suur osa kasvajamarkereid on glükoproteiinid, näiteks prostataspetsiifiline antigeen eesnäärmevähi ja alfafetoproteiin hepatotsellulaarse kartsinoomi sõeltestimisel.

Ajavahemikul 2013. aasta juulist kuni 2016. aasta veebruarini viidi Hongkongis läbi prospektiivne uuring eesmärgiga selgitada välja, kas vereringes oleva DNA määramine on tõhus Kagu-Aasias sageli esineva ninaneelukartsinoomi varajaseks avastamiseks.

Endeemilistes piirkondades on keskealiste meeste seas kasvaja esinemissagedus kuni 35 juhtu 100 000 inimese kohta. Riskitegurite hulka kuuluvad perekonnas varem esinenud ninaneelukartsinoom, suitsetamine ja soolakala söömine. I staadiumi vähiga patsientide 5 aasta elulemus on kuni 95%, kuid IV staadiumi puhul natuke üle 60%. Kuna varajane kartsinoom on asümptomaatiline, on patsientidest, kellel on diagnoositud kasvaja, 80%-l tegemist lokaalselt kaugelearenenud või metastaseerunud haigusega. Kui ka diagnoosimise hetkel on tegemist carcinoma in situ’ga, siis 40 kuni 48 kuuga areneb tihti välja invasiivne ninaneelukartsinoom. Kasvaja patogenees on tihedalt seotud Epsteini-Barri viirusega ning viiruse DNA määramine kasvajamarkerina on 96% tundlikkuse ja 93% spetsiifilisusega.

Uuringusse kaasati 20 174 patsienti. Pahaloomuliste kasvajatega patsiendid ning autoimmuunhaigustega ja süsteemset glükokortikoid- või immunosupresseerivat ravi saavad patsiendid arvati uuringust välja, et vähendada immunosupresseeritud uuritavatel Epsteini-Barri viiruse replitseerumisest tingitud valepositiivset tulemust.

Patsiente, kellel leiti esmakordsel vereanalüüsil Epsteini-Barri viirus, oli 1112 (5,5% uuritavatest) ning neil tehti kordusanalüüsid 4 nädalat hiljem. Epsteini-Barri viiruse DNA leiti selle rühma patsientidest 309 juhul, nendest 300 suunati endoskoopilisele uuringule ja neist omakorda 275 käisid lisaks ka ninaneelu magnetresonantstomograafilisel uuringul. Täpsustavatel uuringutel käinud 300 patsiendi seast 34-l (11%) leiti histoloogiliselt kinnitatud mittediferentseerunud ninaneelukartsinoom 16 juhul (47%) ja neil oli tegemist varases staadiumis haigusega. Neid patsiente sai ravida üksnes moduleeritud intensiivsusega kiiritusraviga alternatiivina laialdasele kiiritus- ja keemiaravi kombinatsioonile, mistõttu esines neil ka vähem kõrvaltoimeid.

266 uuritaval oli veres Epsteini-Barri viiruse DNA leitav, kuid ninaneelust pahaloomulist kasvajat endoskoopial ega magnetresonantstomograafilisel uuringul ei leitud. Endoskoopiline leid oli korras 195 patsiendil ning 71-l leiti bioptaadis lümfoidkude ning seeläbi välistati pahaloomuline kasvaja. Kuna ninaneelukartsinoom tekkis järgneva aasta jooksul ainult ühel juhul 19 865-st sõeltestimisel analüüsi negatiivse tulemuse saanud patsientidest, oli testi tundlikkus 97,1%.

Tulemustest järeldus, et Epsteini-Barri viiruse DNA määramine ringlevast verest on sobilik asümptomaatiliste patsientide sõeltestimiseks. Tänu sellele on võimalik agressiivset pahaloomulist kasvajat varem avastada ning tõhusamalt ravida.

Refereeritud

Chan K, Woo J, King A, et al. Analysis of plasma Epstein–Barr virus DNA to screen for nasopharyngeal cancer. N Engl J Med 2017;377:513–22.