Organisatsioon Global Burden of Diseases, mis kogub 136 haiguse haigestumus- ja suremusandmeid maailma 195 riigist ja territooriumilt, avaldas hiljuti andmed insuldihaigestumuse kohta. Andmed esitati 2016. aasta kohta võrdluses aastaga 1990.
Insult – nii isheemiline kui ka hemorraagiline – on maailma arvestuses 10% inimeste surmapõhjus, kuid väikese ja keskmise sissetulekuga maades on see surmapõhjuseks 75%-le rahvastikust ning insult moodustab ka 80% vaegurluses elatud aastatest neis maades.
Maailmas on 24,9%-l üle 25 aasta vanustest inimestest risk haigestuda insulti, risk on meestel ja naistel ühesugune. Isheemilise insuldi risk on 18,3%-l ja hemorraagilise insuldi risk 8,2%-l maailma rahvastikust. Võrreldes aastaga 1990 oli aastaks 2016 insuldi risk suurenenud 8,9%. Piirkonniti on haigestumuses suured erinevused. Suurem risk haigestuda insulti oli 2016. aastal Kesk-Aasia, Kesk- ja Ida-Euroopa inimestel (keskmine 33%), väikseim risk Sahara-taguse Aafrika elanikel (11,8%).
Kuigi kirjeldatud ülevaates on Eesti arvatud Ida-Euroopa regiooni, on meil insuldiriski näitajad oluliselt paremad võrreldes regiooni teiste maadega. Nii oli meil 2016. aastal insuldi risk 26,1% (meestel 23,5%, naistel 25,8%). Võrreldes 1990. aastaga oli risk tervikuna vähenenud 5,1% võrra, naistel koguni 6,7% võrra. Eesti inimestel oli 2016. aastal isheemilise insuldi risk 22,3% ja hemorraagilise insuldi risk 5,3%. Lääne-Euroopa maades on insuldi risk keskmiselt 22,7%.
Insuldi muudetavateks riskiteguriteks on suitsetamine, vähene liikumine, rohke alkoholi tarvitamine, liigne kehakaal ja ebatervislik toitumine. Insuldi primaarses preventsioonis on esikohal vererõhu ja lipiidide ainevahetuse kontroll.
Refereeritud
The GBD 2016 Lifetime Risk of Stroke Collaborators. Global, regional, and country-specific lifetime risks of stroke, 1990 and 2016. NEJM 2018;379:2429–37.