Väikestes doosides (75–300 mg päevas) aspiriini kasutatakse laialdaselt ajuinsuldi, südameinfarkti ja veresoonte tromboosi esmases ja teiseses ennetuses. Aspiriini kui antiagregandi toimel suureneb aga veritsusrisk, sealhulgas ka ajusisese veritsuse risk. Kirjanduses leidub vastukäivaid andmeid veritsusriski suuruse ja selle tagajärgede kohta aspiriini pikaaegsel tarvitamisel.
Ühendkuningriigis korraldatud vaatlusuuringus jälgiti esmatasandi andmebaasi THIN põhjal 199 079 isiku andmeid, kel alustati ravi väikestes doosides aspiriiniga. Keskmiselt 5,4aastase jälgimisperioodi vältel registreeriti selles grupis kõik ajusisese hematoomi, subduraalse hematoomi või subarahnoidaalse hemorraagia juhud. Analoogsetel põhimõtetel jälgiti sama hulka isikuid, kes ei kasutanud regulaarselt aspiriini. Üks või enam aastat aspiriini tarvitanutel oli aspiriini mittetarvitajatega võrreldes ajusisese veritsuse riskisuhted järgmised: ajusisene hematoom – 0,9; subduraalne hematoom – 1,2; subarahnoidaalne hemorraagia – 0,69.
Uuringu tulemused kinnitasid, et regulaarselt väikestes doosides aspiriini tarvitajatel ei ole suurenenud ajusisese veritsuse risk. Subarahnoidaalse hemorraagia risk oli aspiriini tarvitajate grupis 30% võrra väiksem kui aspiriini mittetarvitajate hulgas.
Refereeritud
Cea Soriano L, Gaist D, Soriano-Gabarró M, Bromley S, García Rodríguez LA. Low-dose aspirin and risk of intracranial bleeds: An observational study in UK general practice. Neurology 2017;89:2280–7.