Arteriaalne hüpertensioon on ligi 20% surmajuhtude põhjuseks maailmas. Ühendkuningriigis tehtud uuringus jälgiti keskmiselt 5,8 a vältel 19 143 keskmiselt 55aastast kerge hüpertensiooniga (vererõhuväärtused 140/90–150/99 mm Hg) ja vähese kardiovaskulaarse riskiga isikut, keda raviti antihüpertensiivsete ravimitega. Kontrollgrupina jälgiti 19 143 samas vanuses kerge hüpertensiooniga ja vähese riskiga isikut, kes antihüpertensiivset ravi ei saanud. Jälgimisperioodi vältel suri 4,49% ravi saanud isikutest ning 4,88% kontrollgrupi vaatlusalustest – erinevus ei ole statistiliselt oluline. Samas esines ravitute grupis kontrollgrupiga võrreldes sagedamini arteriaalset hüpotensiooni, sünkoobiepisoode, elektrolüütide tasakaalu häireid ning ägedat neerupuudulikkust. Kirjeldatud uuringu tulemused avaldati ajakirjas JAMA Internal Medicine 2018. a detsembris.
Eelmisel nädalal ajakirjas British Medical Journal (BMJ) avaldatud kommentaaris osutatakse, et kirjeldatud uuringu valguses ei ole kerge hüpertensiooni korral medikamentoosne antihüpertensiivne ravi alati põhjendatud. Kerge hüpertensiooniga ja madala kardiovaskulaarse riskiga isikute käsitlemisel on eluviisi korrigeerimine esmase soovitusena olulisem kui antihüpertensiivsed ravimid. Autorite andmeil on praegu ettevalmistamisel olevas Ühendkuningriigi hüpertensiooni ravijuhendis see seisukoht esitatud.
Refereeritud
Sheppard JP, Stevens S, Stevens R et al. Benefits and harms of antihypertensive treatment in low-risk patients with mild hypertension. JAMA Internal Medicine 2018;178:26–34.
Cook R, Lamont T, Martin R. Lifestyle changes may be more important than drugs for mild hypertension. BMJ 2019;364:I1571.