Nii kilpnäärme talitlushäired kui ka aneemia on sagedased terviseprobleemid ja mõlema esinemine sageneb vanuse kasvades. Kirjanduses on vastukäivaid andmeid nende omavaheliste seoste kohta.
Rahvusvahelises mitme keskuse osavõtul tehtud uuringus analüüsiti rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud uurimuste andmeid nii kilpnäärme üle- kui ka alatalitluse seosest aneemia esinemisega. Kokku analüüsiti 16 kohortuuringu tulemusi 42 162 patsiendi andmeil. Aneemia diagnoositi, kui hemoglobiini väärtus oli meestel alla 130 g/l ja naistel alla 120 g/l. Hüpertüreoosi kriteeriumiks loeti kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) väärtust veres alla 0,45 mIU/l samaaegselt türoksiini (T4) kontsentratsiooni tõusuga, subkliinilise hüpertüreoosi kriteeriumiks loeti TSH taset kuni 0,45 mIU/l, kui T4 kontsentratsioon on normi piires. Hüpotüreoosi iseloomustab TSH väärtus veres üle 4,5mIU/l ja langenud T4 kontsentratsioon, subkliinilise hüpotüreoosi korral on TSH tase tõusnud, kuid T4 kontsentratsioon on normi piires.
Uuringu tulemusena ilmnes, et nii väljakujunenud hüpo- kui ka hüpertüreoosi, samuti nende subkliiniliste vormide korral on võrreldes kilpnäärme normaalse talitlusega haigetega suurem aneemia kujunemise risk. Kõikides kilpnäärme talitlushäiretega haigete gruppides olid registreeritud hemoglobiini madalamad väärtused võrreldes haigetega, kel kilpnäärme talitlushäireid ei esinenud. Dünaamilisel jälgimisel ilmnes mõlema hüpotüreoosivormiga haigetel püsiv hemoglobiini näitajate langus. Edasised uuringud peavad selgitama, kas kilpnäärme talitlushäirete raviga on võimalik aneemia kujunemist mõjutada.
Refereeritud
Wopereis DM, Du Puy RS, van Heemst D et al. The relation between thyroid function and anemia: a pooled analysis of individual participant data. J Clin Endocrinol Metab 2018,103:3658-67.