Teadaolevalt on kodade fibrillatsiooni (KF) kujunemise peamine riskitegur patsiendi vanus. KF on tõsine haigusseisund, nende haigete aastane suremus on hinnanguliselt 20%, viie aasta suremus aga 50%. Vähe on andmeid selle kohta, kuidas sagedasemad kardiovaskulaarsed riskitegurid mõjutavad KF kujunemise riski.
Rahvusvahelise südamehaiguste uuringu Framingham Heart Study raames jälgiti alates 55. eluaastast 5338 isikut, kel uuringusse kaasamise hetkel ei olnud KF. Riskiprofiili hinnati optimaalseks, kui isik ei olnud kunagi suitsetanud, tarbis vähe alkoholi (mehed alla 14 ühiku, naised alla 7 ühiku alkoholi nädalas), kelle kehamassiindeks oli kuni 25 kg/m2, kel ravita süstoolne vererõhk ei ületanud 120 mm Hg ja diastoolne 80 mm Hg, kes ei olnud põdenud diabeeti ega südameinfarkti. Selline optimaalne riskiprofiil oli 6,4%-l uuritutest. Eluaegne KF haigestumise risk oli selles grupis igal viiendal. Isikutel, kel esines vähemalt üks riskitegur järgmistest: diabeet, anamneesis südameinfarkt, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, kehamassiindeks üle 30 kg/m2, süstoolne vererõhk üle 140 mm Hg, diastoolne – üle 90 mm Hg, oli KF kujunemise risk igal kolmandal.
Uuringust järeldub, et KF riski vähendamiseks on oluline loetletud riskitegurite tõhus ohjamine, sõltumata haige vanusest.
Refereeritud
Staerk L, Wang B, Preis SR, et al. Lifetime risk of atrial fibrillation according to optimal, borderline, or elevated levels of risk factors: cohort study based on longitudinal data from the Framingham Heart Study. BMJ 2018;361:K1453.