Kohv on populaarne jook enamike Euroopa elanike seas. Kohvi joomise mõjust tervisele on kirjanduses vastakaid andmeid. Selle aasta suvel avaldati andmed kohvi tarbimise ja suremuse seostest 10 Euroopa riigi elanike hulgas. Kokku küsitleti kohvi tarbimise suhtes 521 330 täiskasvanud Euroopa elanikku ja keskmiselt 16,4 aasta jooksul koguti andmeid nende suremuse kohta.
Küsitletutest 16% ei tarbinud üldse kohvi. 31% jõi ühe tassi, 25% 2–3 tassi, 7% 4 ja enam tassi kohvi päevas. Võrreldes isikute grupiga, kes üldse kohvi ei tarbinuid, oli üldsuremus 12% võrra väiksem grupis, kes jõid ühe tassi kohvi päevas, ja 18% võrra väiksem grupis, kes jõid 2–3 tassi kohvi päevas; 4 ja enam tassi päevas kohvi tarbinute seas üldsuremus enam oluliselt ei vähenenud. Tulemused olid sarnased nii meestel kui ka naistel ja samuti ei sõltunud tulemus sellest, kas tarbiti tavalist või kofeiinivaba kohvi. Kohvi tarbinute seas oli samuti väiksem suremus seedetraktihaigustesse, naistel oli kohvi tarbinute grupis väiksem suremus ka kardiovaskulaarsetesse haigustesse. Samuti leiti kohvi tarbinutel mõne biomarkeri (alkaalne fosfataas, alaniini aminotransferaas, aspartaadi aminotransferaas) madalamad väärtused veres.
Kohv sisaldab peale kofeiini veel antioksüdante ja teisi bioaktiivsed aineid. Keskmiselt tarvitab iga täiskasvanud Eesti elanik 411 ml kohvi päevas. Suurimad kohvitarbijad ühe elaniku kohta maailmas on soomlased.
Refereeritud
Gunter MJ, Murphy N, Cross AJ, et al. Coffee drinking and mortality in 10 European countries: a multinational cohort study. Ann Intern Med 2017;167:236–47.