Uuringutega on näidatud, et kõnnaku kiirus on vanemaealise tervise ja füüsilise võimekuse indikaator. Duke Ülikooli uurijad püüdsid välja selgitada, kas kõnnaku kiirus on ka keskealiste isikute tervise ning füüsilise ja vaimse võimekuse näitaja.
Vaatluse all olid 904 isikut vanuses 45 eluaastat (51,6% olid mehed), kes osalesid lapseeast alates Dunedini piirkonna populatsioonipõhises tervise ja vaimse arengu uuringus. Kolmandal eluaastal testiti nende kõne- ja motoorseid ning käitumuslikke oskusi ja määrati IQ. Edaspidi kontrolliti regulaarselt nende füüsilise ja vaimse tervise näitajaid.
45 aasta vanuses mõõdeti neil kõnnaku kiirust (tavaolukorras ja maksimaalne võimekus), füüsilist võimekust (käte pigistusjõud, visuaalne motoorne koordinatsioon ja teised analoogsed testid), vananemise tunnuste olemasolu (kehamassiindeks, vööümbermõõt, suhkru ja lipiidide ainevahetus, neeru- ja maksafunktsioon, kardiorespiratoorne võimekus ning üldine väljanägemine), ajustruktuuri seisundit MRT uuringul (üldine ajumaht, korteksi tihedus, hüpertensiivsete valgeaine kollete olemasolu) ning neurokognitiivset võimekust mitmesuguste testide abil.
Keskmine kõnnaku kiirus tavaolukorras oli vaatlusalustel 1,3 m/sek ja maksimaalsel kiirusel 1,99 m/sek. Keskmisest aeglasem kõnnak seostus vähenenud füüsilise võimekusega, häiretega uuritud organsüsteemides, samuti kujunenud struktuursete muutustega ajus ning kognitiivse võimekuse langusega. Aeglasem kõnnak ilmnes ka neil, kel lapseeas oli madalam IQ, väiksemad kõne- ja motoorsed oskused.
Autorid järeldavad, et kõnnaku kiirus keskeas ei peegelda ainult isiku motoorset võimekust, vaid on isiku üldise funktsioonivõime ning enneaegse vananemise näitaja. Kõnnaku kiirus on kompleksne tervise indikaator. Uuring näitab, et aju funktsiooni häired lapseeas mõjutavad isiku vaimset ja füüsilist võimekust ka täiskasvanueas.
Refereeritud
Rasmussen JLH, Caspi A, Ambler A et al. Association of neurocognitive and physical function with gait speed in midlife. JAMA Netw Open 2019;2:e1913133.