Paljude uuringutega on näidatud, et lühem ööpäevase une kestus on 2. tüübi diabeedi tekkimise riskitegur täiskasvanutel. Vähe on uuritud une kestuse ja 2. tüübi diabeedi väljakujunemise seoseid lastel.
Ühendkuningriigis tehtud uuringus oli vaatluse all 4525 9–10aastast last. Lapsed esitasid andmeid oma ööpäevase une kestuse kohta, mõõdeti nende pikkust, kehakaalu ja vererõhku. Tühja kõhuga võetud vereanalüüsis määrati verelipiidide hulk, glükoosi- ja insuliinisisaldus.
Andmete analüüsil ilmnes kindel pöördvõrdeline seos ööpäevase une kestuse, kehamassiindeksi ja vere 2. tüübi diabeedi markerite vahel. Une kestus oli lastel keskmiselt 10,5 tundi ööpäevas, kõikudes 8–12 tunni vahel. Ilmnes et lastel 1 tunni võrra pikema uneajaga ööpäevas oli 0,19 ühiku võrra väiksem kehamassiindeks, 0,03 kg/m2 võrra väiksem organismi rasvasisalduse indeks, 0,24% madalam glükoositase veres ja 2,9% võrra madalam insuliiniresistentsuse tase.
Autorid rõhutavad, et arvestades 2. tüübi diabeedi esinemissageduse kasvu kogu maailmas, on oluline leida ja mõjutada selle riskitegureid. Ööpäevase une pikkus on lihtsasti modifitseeritav 2. tüübi diabeedi riskitegur ka lapseeas.
Refereeritud
Rudnicka AR, Nightingale CM, Donin AS, et al. Sleep Duration and Risk of Type 2 Diabetes. Pediatrics 2017;140:e20170338.