Migreen on sage sündroom, mida iseloomustavad korduvad peavaluepisoodid ja sellega võivad kaasneda autonoomse närvisüsteemi häired. Maailmas kogeb migreeniatakke hinnanguliselt üks miljard inimest, sagedamini naised.
Taanis korraldatud populatsiooniuuringus hinnati migreeni seost haigestumisega südame-veresoonkonnahaigustesse. Aastatel 1995–2015 jälgiti kardiovaskulaarsete haiguste suhtes 51 032 migreenihaiget ja 510 320 isikut, kel polnud migreeni diagnoositud. Vaatlusaluste vanuseline jaotus vastas rahvastiku vanuselisele jaotusele. Analüüsil ilmnes, et migreeniga isikutel esineb võrreldes kontrollgrupi isikutega 1000 inimese kohta sagedamini enamik kardiovaskulaarseid haigusi: müokardi infarkt 25 vs 17 juhul; isheemiline insult 45 vs 25; hemorraagiline insult 11 vs 6; venoosne trombemboolia 47 vs 34; kodade virvendusarütmia 47 vs 34 juhul. Ei ilmnenud seost migreeni ja perifeersete arterite haiguste vahel. Migreenihaigetel ilmnes suurem risk haigestuda isheemilisse insulti, hemorraagilisse insulti, südameinfarkti ja venoossesse trombembooliasse (riskisuhe vastavalt 2,26; 1,68; 1,49 ja 1,59). Samuti ilmnes suurem risk haigestuda kardiovaskulaarsetesse haigustesse esimesel aastal pärast migreeni diagnoosimist, naistel ja isikutel, kel oli auraga migreen.
Uuringust järeldub selgelt, et migreen on oluline kardiovaskulaarsete haiguste riskitegur. See võib olla põhjustatud paljudest asjaoludest, mille väljaselgitamine võiks aidata riski vähendada.
Refereeritud
Adelborg K, Szépligeti SK, Holland-Bill L, et al. Migraine and risk of cardiovascular diseases: Danish population based matched cohort study. BMJ 2018,360:k96.