On laialt levinud tava, et meditsiinitöötajad ei jää tavaliste nn interkurrentsete haiguste korral koju põdema, vaid jätkavad tööd.
USA Philadelphia lastehaiglas korraldati meditsiinitöötajate seas küsitlus, selgitamaks, kas nad ilmuvad haigena tööle. Vastuse andis 536 meditsiinipersonali liiget. Vastustest ilmnes, et nohu või köha korral ilmub 57% vastajatest tööle, 30% töötajatest ei jää koju, kui neil on diarröa, ja 16% ei tee seda palavikuga. Haigena tööle ilmumise põhjuseks pidas 98% vastajatest soovi mitte alt vedada kolleege, 92% ei soovinud alt vedada patsiente, 64% tõi põhjuseks, et raske on leida asendajat, 65% kartis, et nende puudumise korral kannatab ravi järjepidevus, ning 60% pidas seda endastmõistetavaks juurdunud tavaks.
USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse soovituste kohaselt tuleb meditsiinitöötajal nohu ja köha korral võtta viiruse proov ja gripi korral ei tohi ta 7 päeva vältel tööle tulla. Need soovitused juurduvad vaevaliselt. Samas meenutatakse artikli avaldanud ajakirja toimetuse kommentaaris, et arsti esmane kohus on mitte kahjustada teisi, kuid nakkushaigusega tööle tulles võib ta kindlasti nakatada ka patsiente.
Refereeritud
Szymczak JE, Smathers S, Hoegg C, Klieger S, Coffin SE, Sammons JS. Reasons why physicians and advanced practice clinicians work while sick: a mixed-methods analysis. JAMA Pediatr 2015;169:815–21.
Starke JR, Jackson MA. When the health care worker is sick. Primum non nocere. JAMA Pediatr 2015;169:809–10.