Massiivse traumajärgse verejooksu tõttu hukkub maailmas igal aastal 2 miljonit inimest, massiivse sünnitusjärgse verejooksu tõttu – 100 000 naist. Antifibrinolüütilised ravimid, traneksaamhape, amiinokaproonhape jt pärsivad verejooksu, pidurdades hüübe lagunemist, ning vähendavad vereülekande vajadust. Ei ole ühtset seisukohta, millal alustada ravi antifibrinolüütikumidega.
Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Šveitsi uurijate ühistööna valmis kahe randomiseeritud uuringu metaanalüüs traneksaamhappe toimest ägeda massiivse traumajärgse ja sünnitusjärgse verejooksu ravis 40 138 patsiendi andmeil. Neist 3558 juhul esines letaalne lõpe. Ravi traneksaamhappega vähendas verejooksujärgset suremust (riskisuhe 1,20). Kohene traneksaamhappega alustatud ravi parandas elulemust 70% võrra. Iga 15 minutit kestev viivitus traneksaamhappega ravi alustamisel vähendas elulemust 10% võrra. Ravi alustamine pärast kolm tundi kestnud verejooksu enam positiivset tulemust ei andnud. Traneksaamhappe positiivne toime ei sõltunud vigastuse kohast.
Tööst järeldub soovitus alustada ägeda massiivse verejooksu korral ravi traneksaamhappega võimalikult kohe pärast traumat või sünnitusjärgse verejooksu diagnoosimist.
Refereeritud
Gayet-Ageron A, Priero-Merino D, Ker K, et al. Effect of treatment delay on the effectiveness and safety of antifibrinilytics in acute severe hemorrhage: a meta-analysis of individuaal patient-level datafrom 40138 bleeding patients. Lancet 2018;391:125–32.