USA Washingtoni ülikooli juures tegutsev terviseuuringute instituut (Institut of Health Metrics and Evolution) avaldas hiljuti andmed õhusaaste mõjust suremusele maailmas 2016. aastal. Välisõhusaastest põhjustatud haigestumine südamehaigustesse, insulti, kopsuvähki, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja -põletikesse põhjustas 2016. aastal 6,1 miljoni inimese enneaegse surma. Kui lisada siseruumide õhu saastest põhjustatud surmad, oli õhusaaste maailmas 11,2 inimese surma põhjuseks. Maakera elanikest elab ligi 95% piirkondades, kus õhusaaste ületab WHO soovitatud piirnormid. Aastatel 2010–2016 oli saasteainete sisaldus õhus kasvanud 18% võrra.
Kümme sagedamast surmapõhjust maailmas 2016. a olid avaldatud raporti järgi järgmised (sulgudes on toodud hukkunute arv miljonites): 1. arteriaalne hüpertensioon (10,5); 2. suitsetamine (6,3); 3. diabeet (5,6); 4. rasvumine (4,5); 5. düslipideemia (4,3); 6. välisõhu saaste (4,1); 7. alkoholism (2,8); 8. siseruumide õhu saaste (2,6); 9. neerupuudulikkus (2,5); 10. vähe täisteratooteid toidus (2,5).
Loetelust nähtub, et paljud sagedasemad surmapõhjused olenevad välditavatest teguritest. Eri maades on loetletud põhjustel erinev osakaal, surm ei ole välditav. Küll aga on võimalik vähendada surmasid ja haigestumisi varasemas elueas. Järjest suuremat tervisekahjustust kogu maailmas põhjustab elukeskkonna saastumine.
Refereeritud
What is the current health burden from air pollution? www.Stateofglobalair.org/health/current (20.05.2018)