Uudised – november 2017

Pooled enneaegsetest surmadest Eestis on tingitud välistest põhjustest, mitte haigestumisest

WHO määratluse kohaselt loetakse isiku surma enne 70. eluaastat enneaegseks. Eri maade ja populatsioonide võrdlemiseks on kasutusel mõiste potentsiaalselt kaotatud eluaastad, mille arvestuse aluseks on aastas surnud isikute arv ja vanus surma momendil standardiseeritult 100 000 elaniku kohta. Inglise keeles tähistatakse seda lühendiga PYLL.

Euroopa Liit alustas 2016. a rahvusvahelist uuringut, kuhu koondati sarnaste geograafiliste tingimustega, kuid erineva sotsiaalse ja majandusliku arenguga maade PYLLi näitajad aastatest 2003, 2009 ja 2013. Kaasati Valgevene, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja Saksamaa andmed. Soome meditsiiniajakirjas Lääkärilehti avaldatud artiklis analüüsiti eri maade vastavaid näitajaid.

Positiivse tendentsina ilmnes, et jälgitud 10 aasta jooksul langes kõigis maades PYLLi absoluutväärtus nii meestel kui ka naistel. Suurim PYLLi langus oli Eestis – 45 / 100 000, väikseim Valgevenes – 11 / 100 000. Suurem oli 2013. a PYLLi näitaja endistes sotsialismimaades, väikseim Rootsis. Eesti näitaja oli 4979 / 100 000, väiksem kui Valgevenes, Lätis ja Leedus, kuid suurem kui Poolas ja Soomes (vastavalt 4901 / 100 000 ja 3115 / 100 000). Eestis olid pooled enneaegsetest surmadest meestel tingitud välistest põhjustest, neist alkoholist põhjustatud surmad moodustasid 28%. Seega oleks pooltel juhtudel meeste enneaegne surm Eestis potentsiaalselt välditav. Üllatavalt oli ka Soomes meeste alkoholist põhjustatud surmade osakaal suhteliselt suur – 40%, kuigi absoluutarvudes väiksem kui Eestis (vastavalt 562 / 100 000 ja 683 / 100 000).

PYLL on vajalik näitaja rahva tervise strateegia kavandmiseks ja selle mõju hindamiseks.

 Refereeritud

Jousilahti P, Vienonen M, Mackiewics K, Koistinen V, Vohlonen I. Ennenaikaisten kuolemien aiheuttamat elinvuosien menetykset ulottuvuuden kumppanuus maissa 2003–2013. Lääkärilehti 2017;46:2681–92.