Olete oodatud Tartu Ülikooli laborimeditsiini professori Kalle Kisandi inauguratsiooniloengule „Immuunsüsteem ja diabeet“ teisipäeval, 27. märtsil 2018. aastal kell 16.15 ülikooli muuseumi valgesse saali.
Suhkurtõbi ehk diabeet on glükoosi ainevahetuse häiretega kulgev krooniline haigus, mis tekib, kui pankreas ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Insuliin on hormoon, milleta rakud ei omasta verest glükoosi. Selle tagajärjel häiruvad rakkudes mitmesugused biokeemilised protsessid, sh energia tootmine. Suhkurtõve levimus maailmas kasvab kiiresti, aga selle põhjused pole veel päris selged. II tüübi diabeedi sagenemist seostatakse eluviisi muutuse, ülekaalulisuse ja metaboolse sündroomi tekkega. Metaboolset sündroomi iseloomustab vere lipiidide normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk ja väikese aktiivsusega põletik kudedes, kusjuures selle tekkes on tähtis roll immuunsüsteemil. I tüübi diabeet on veelgi vahetumalt seotud immuunsüsteemiga, sest selle põhjuseks peetakse organismi oma kaitsesüsteemide rünnet pankrease rakkude vastu. Selliste autoimmuunsete mehhanismide aktiveerumise tagajärjel hävivad insuliini tootvad pankrease rakud ja tekib insuliinipuudulikkus koos glükoosi ainevahetuse häiretega.
Inauguratsiooniloengus käsitleb professor Kisand immuunmehhanismide rolli diabeedi erinevate vormide tekkes ja kulus, sealhulgas kaasnevaid tüsistusi. Kuna diabeedini viivad immuunmehhanismide häired võivad käivituda aastaid enne diabeedi kliinilise pildi väljakujunemist, selgitab professor Kisand ka olulist küsimust, kuidas hinnata eeldiabeedi tekke riski erinevate biomarkerite ja geeniriskide abil.
Kalle Kisand lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala 1985. aastal cum laude. Pärast aspirantuuriõpinguid Tartus kaitses ta 1990. aastal Moskva II Riiklikus Meditsiiniinstituudis väitekirja teemal „Immunofermentanalüüsi väljatöötlus maksa-spetsiifilise valgu vastaste antikehade määramiseks autoimmuunsete maksahaigustega haigetel“ ja talle anti meditsiiniteaduste kandidaadi kraad allergoloogia ja immunoloogia erialal (kolmas selletaoline Eestis). Kalle Kisand on läbinud kõik teadlasekarjääri astmed alates nooremteadurist (1988) kuni vanemteadurini (1994). 2017. aastal valiti ta Tartu Ülikooli laborimeditsiini professoriks.
Professor Kisand on tegelenud mitme kliinilise meditsiini olulise uurimisvaldkonnaga infektsioonhaiguste, gastroenteroloogia, endokrinoloogia, neuroloogia, reumatoloogia ja ortopeedia alal. Tema uurimistöö teemad on tihedalt seotud laboratoorse meditsiiniga selleks, et rakendada immunoloogilisi ja geneetilisi markereid haiguste diagnostikas, nende kulu prognoosimisel ja tekke riski hindamisel. Praegu hõlmab professor Kisandi teadustöö põhisuund pankrease ja närvikoe haiguste autoimmuunset patogeneesi ja geeniriske. Viimastel aastatel on ta uurinud uue teemana osteoartriidi patogeneesi, et avastada uusi biomarkereid haiguse varajaseks diagnostikaks ja ennustada progressiooni riski. Kalle Kisand on osalenud ka professor Kaljo Villako juhitud helikobakteri uuringutes Eestis. Neid uuringuid tunnustati kultuuri- ja haridusministeeriumi aastapreemiaga 1994. aastal.
Professor Kisand on Eesti immunoloogide ja allergoloogide seltsi asutajaliige ja Eesti laborimeditsiini ühingu liige. Ta on olnud mitu korda Eesti immunoloogide seltsi esimees ja Balti immunoloogide seltsi president. Teadus- ja õppetöö kõrvalt on professor Kisand töötanud sotsiaalministeeriumi Eesti tervishoiuprojekti koordinaatorina ja Maailmapanga eksperdina tervishoiuprojekti elluviimisel.
Andres Soosaar
Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär