WHO andmeil kasvab kogu maailmas kroonilisi haigusi põdevate inimeste arv. See on suur koormus majandusele, väheneb väärtusi tootvate inimeste arv ning kasvavad meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna kulutused.
Austraalia teadlased prognoosisid, millised muutused võivad 2030. aastal olla võrreldes 2010. aastaga töövõimelises eas inimeste (vanuses 45–64) osalemises tööturul ning milline on nende muutuste mõju sisemajanduse koguproduktile Austraalias. Nad kasutasid mikrosimulatsiooni mudelit „Health-Wealth MOD 2030“, kuhu sisestati statistikaameti ning inimeste tervist ja töövõimet peegeldavad andmed.
Analüüsi tulemusel selgus, et 2030. aastaks kasvab vaadeldud inimeste rühmas võrreldes 2010. aastaga kroonilise haiguse tõttu halvenenud töövõimega inimeste arv ligi 33% võrra. Kui 2010. aastal ei töötanud kroonilise haiguse tõttu või oli piiratud töövõimega 347 000 isikut vanuses 45–64 aastast, siis 2030. aastaks on neid juba 450 000. Märkimisväärne on selle mõju sisemajanduse koguproduktile. Hinnanguliselt jäi töövõimelises eas inimeste krooniliste haiguste tõttu 2010. aastal riigil saamata 37,8 miljardit dollarit, 2030. aastaks on prognoositav kadu juba 63,7 miljardit dollarit ehk ligi 60% võrra enam.
Analüüsi põhjal selgusid ka sagedasemad kroonilised haigused, mis põhjustavad töövõimetust kirjeldatud inimeste rühmas 2030. aastal. Sagedasemateks põhjusteks on alaseljaprobleemid (21% kõigist põhjustest), artroosid (13%), vaimsed ja käitumishäired (9,5%), kardiovaskulaarsed haigused (6,7%), traumad (6,5%). Pahaloomulised kasvajad ning diabeet moodustavad ligi 5%. Mehi tabavad need põhjused sagedamini vanuses 55–59 aastat (ligi 40%-l) ja naisi vanuses 60–64 aastat (39%-l).
Eesti kohta analoogsed andmed puuduvad, aga võib eeldada, et suundumused on samalaadsed.
Refereeritud
Schofield DJ, Shrestha RN, Cunich M, et al. Lost productive life years caused by chronic conditions in Australians aged 45–64 years, 2010–2030. Med J Aust 2015;203:260–5.