Uudised – juuni 2018

Rootsis tehtud uuring kinnitab, et loomingulistel isiksustel on suurem mentaalsete häirete kujunemise risk

Ammusest ajast on tähele pandud, et loomingulistel ja artistlikel isiksustel esinevad sagedamini mentaalsed häired. Sellekohaseid populatsiooniuuringuid on seni vähe tehtud.

Rootsis korraldatud uuringus uuriti skisofreenia, bipolaarse häire ja unipolaarse depressiooni tõttu hospitaliseeritute esinemissagedust 4 453 763 Rootsis sündinud isikul, kes 31. dets 2009. a seisuga olid 20–64 aastat vanad. Neist 149 039 (4,3%) loeti loomingulisteks isikuteks, kuna nad jätkasid haridusteed kõrgkoolis loomingulisust nõudvatel erialadel. Nendeks aladeks loeti kujutav kunst, muusika, tants, teatri- ja filmikunst, raadio- ja telesaadete loomine ning moedisain. Kogu vaadeldud kohordist 0,64% oli hospitaliseeritud skisofreenia, 1,62 – bipolaarse häire ja 1,39% – unipolaarse depressiooni tõttu. Võrreldes üldpopulatsiooniga oli loomingulistel isiksustel oluliselt suurem risk haigestuda uuritud haigustesse, riskisuhe vastavalt: skisofreenia 1,90, bipolaarne häire 1,62 ja depressioon 1,39. Alagruppide alalüüsil ilmnes kujutava kunsti alade õppuritel suurem loetletud haigustesse haigestumise risk võrreldes teiste vaadeldud alade õppuritega. Ilmselt nõuavad kujutava kunsti alad suuremat loomingulisust, teised alad enam interpreteerimisoskust. Sama perekonna noorte haigestumise analüüsil ilmnes selgelt loomingulistel alade õppuritel suurem mentaalsete häirete kujunemise risk võrreldes teiste alade sama pere liikmetest õppuritega.

Uuring toob selgelt esile isiksuse eripära tähenduse mentaalse tervise säilitamisel. Edasised uuringud peavad välja selgitama võimaliku geneetilise predispositsiooni tähenduse nii loomingulisuse kui ka vaimsete häirete kujunemisel.

Refereeritud

MacCabe JH, Sariaslan A, Almqvist C, Lichtenstein P, Larsson H, Kyaga S. Artistic creativity and risk for schizophrenia, bipolar disorder and unipolar depression: a Swedish population-based case-control study and sib-pair analysis. Br J Psychiatry 2018;212:370–6.