Sekundaarne peritoniit, kirjanduses nimetatud ka kui abdominaalne sepsis, on ka tänapäeval raske kulu ja suure suremusega haigus, mille ravitulemused ei ole viimasel aastakümnel oluliselt paranenud. Sekundaarse peritoniidi sagedasemad põhjused on kõhuõõneelundite spontaanne perforatsioon (näiteks divertikuliidi, apenditsiidi või koletsüstiidi korral), vistseraalsete elundite traumajärgne perforatsioon, ka iatrogeensed põhjused. Abdominaalne sepsis on kopsuinfektsiooniga kaasuva sepsise järel sageduselt teine sepsisevorm.
Amsterdami Akadeemilise Meditsiinikeskuse teadlased kirjeldasid kahes hiljuti avaldatud artiklis tänapäevaseid seisukohti sekundaarse peritoniidi – abdominaalse sepsise – ravis.
Esmatähtis on viivitamata kõrvaldada infektsiooni põhjus kirurgilisel teel. Diagnoosi selgumisel tuleb kohe alustada empiirilist ravi laia spektriga antibiootikumiga. Uuringutega on selgitatud, et iga 30 minutit kestev viivitus suurendab suremise riski (riskisuhe 1,021) ja varakult alustatud ravi vähendab bakterieemia korral suremuse riski 33% võrra. Edasi korrigeeritakse ravi sõltuvalt isoleeritud mikroobi antibiootikumitundlikkusest. Vajalikuks peetakse alustada ka seeninfektsiooni (sagedamini kandidoosi) profülaktilist ravi. Samal ajal tuleb rakendada meetmed kudede adekvaatse perfusiooni ja oksügenatsiooni tagamiseks kohe pärast diagnoosi selgumist. Haige tuleb hospitaliseerida intensiivravi üksusse.
Endiselt on erinevaid seisukohti kirurgilise ravi strateegias pärast esmast laparotooomiat. Kasutusel on kolm taktikat: plaaniline relaparotoomia, mispuhul revideeritakse kõhuõõnt iga 38–48 tunni järel, kuni peritoniit on välja ravitud; avatud laparotoomia, mispuhul jäetakse laparotoomia järel avatuks kõhuseina fastsia; ning relaparotoomia vajaduse korral, kui haige seisund halveneb. Viimaste aastate uuringutega on näidatud, et vajaduspuhune relaparotoomia on eelistatum ravitaktika oluliselt vähemate tüsistustega võrreldes plaanilise relaparotoomiaga. Kui abdominaalse sepsisega haigel esmase operatsiooni käigus ilmneb oluline elundite turse, on näidustatud avatud laparotoomia. Siiski peetakse soovitatavaks võimalikult varajast fastsia sulgemist.
Kokkuvõttes on sekundaarse peritoniidi – abdominaalse sepsise – korral oluline multidistsiplinaarne käsitlus. Autorid peavad soovitatavaks rakendada vajaduspuhust relaparotoomiameetodit kõikidel juhtudel, ka raskes seisundis patsientide puhul.
Refereeritud
- van Ruler O, Boermeester MA. Surgical treatment of secondary peritonitis. Chirurg 2017;88 (Suppl 1):1–6.
- Boldingh Q, de Vries F, Boermeester MA. Abdominal sepsis. Curr Opin Critical Care 2017;23:159–66.