Serotoniini tagasihaaret pärssivaid antidepressante (SSRI) määratakse sageli. Samuti uuritakse intensiivselt nende kõrvaltoimeid, kuid andmed selle kohta, et nad soodustaksid vägivaldsust, on vastandlikud.
Stockholmi ja Oxfordi teadlaste ühises uurimistöös kasutati Rootsi ravimite kasutamise registri andmeid, mida võrreldi vägivallajuhtumite registri andmetega, et selgitada SSRI-de võimalikku vägivaldsust soodustavat mõju. Aastatel 2006–2009 määrati Rootsis SSRI 856 493 isikule. Neist kokku 1%-l juhtudest registreeriti teiste isikute vastu suunatud vägivaldset käitumist (riskisuhe 1,19). Vanuserühmas 15–24 aastat oli SSRI-de tarvitajate risk vägivaldseteks tegudeks oluliselt suurem (riskisuhe 1,42). See oli ühesugune nii noormeeste kui ka neidude hulgas. Teistes vanuserühmades ei olnud SSRI-de tarvitamise ja vägivaldsuse seos oluline.
Leitud seoseid vägivaldsuse ja SSRI-de kasutamise vahel ei oska autorid üheselt selgitada. Alla 25aastate seas tuleb sagedamini ette ka alkoholi liigtarvitamist ja riskantset käitumist. Kindlasti ei arva autorid, et sellises vanuses isikutele ei peaks SSRI-sid määrama, kuid saadud andmete valguses tuleb näidustusi rangemalt kaaluda.
Refereeritud
Molero Y, Lichtenstein P, Zetterqvist J, Gumpert CH, Fazel S. Selective serotonin reuptake inhibitors and violent crime: a cohort study. PLOS Medicine 2015 doi/10.1371/journal p med 100 18 75.