Uuringud on näidanud, et psühholoogilise stressi all kannatavad isikud haigestuvad sagedamini mitmesugustesse infektsioonhaigustesse, kuna neil on häiritud organismi immuunvastus. Rootsi uurijad püüdsid selgitada mitmesuguste stressihäiretega isikute riski haigestuda elu ohustavatesse infektsioonidesse nagu meningiiti, endokardiiti või muudesse potentsiaalselt surmaga lõppevatesse infektsioonidesse.
Jälgiti 144 919 patsienti, kel ajavahemikul 1987–2013 oli diagnoositud äge stressihäire, sealhulgas posttraumaatiline stressihäire. Nende haigestumise riski eespool loetletud haigustesse võrreldi 1 449 190 stressihäireteta isiku ning 184 612 sama perekonna õe-venna andmetega, seejuures pidi ühel pereliikmel olema diagnoositud stressihäire (ingl sibling method). Jälgimisperiood oli keskmiselt 8 aastat.
Analüüsil ilmnes, et stressihäirega isikutel esines eespool loetletud infektsioone 2,9 isikul 1000 isikaasta kohta. Samas oli stressihäireteta kontrollrühma isikutel see näitaja 1,3 ning stressihäireteta õdede-vendade rühma isikutel 1,7. Viimase rühma isikute seas oli stressihäiretega isikutel võrreldes psüühiliselt tervete õdede-vendadega 63% võrra suurem risk haigestuda meningiiti ning 57% võrra suurem endokardiidi risk. Suurim risk haigestuda loetletud haigustesse oli traumaatilise stressihäirega isikutel, nooremaealistel ning sõltuvushäiretega isikutel. Haigestumise risk oli väiksem isikutel, keda esimesel aastal pärast haigestumist raviti aasta vältel serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega.
Uuring kinnitab, et stressihäiretega, eriti traumaatilise stressihäirega isikutel on suur risk haigestuda tõsistesse somaatilistesse haigustesse ning nende adekvaatne käsitlemine võimaldab riski vähendada.
Refereeritud
Song H, Fall K, Fang F, et al. Stress related disorders and subsequent risk of life threatening infections: population based sibling controlled cohort study. BMJ 2019;367:i5784.