Fluorokinoloonid on laialdaselt kasutusel urotrakti ja hingamisteede infektsioonide ravis. Need on üldiselt hästi talutavad, kuid on täheldatud, et ravi ajal võivad tekkida muutused EKG-s: pikeneb Q-T intervall. Seega on vähemasti teoreetiliselt võimalik tõsiste rütmihäirete teke ravi ajal.
Rootsi ja Taani uurijate koostöös valmis esinduslik retrospektiivne kohortuuring fluorokinoloonidega, selgitamaks rütmihäirete kujunemise riski fluorokinoloonidega ravitutel nii Rootsis kui ka Taanis. Kokku oli vaatluse all 909 656 patsienti, keda raviti fluorokinoloonidega (82,6% tsiprofloksatsiiniga 12,1% norfloksatsiiniga, 3,2% ofloksatsiiniga ja 1,2% moksifloksatsiiniga) tavalistes soovitatud doosides. Võrdluseks oli vaatluse all 909 656 patsienti, keda raviti V-penitsilliniga. Jälgiti tõsiste rütmihäirete (ventrikulaarne tahhükardia ja vatsakeste laperdus, südameseiskus, äkksurm) kujunemist 1.–7. ravipäeval. Kokku registreeriti tõsiseid rütmihäireid 144 juhul – 66 fluorokinoloonide grupis ja 78 penitsilliinigrupis. Absoluutne risk tõsiste rütmihäirete kujunemiseks fluorokinoloonidega ravitutel oli 1 juht ühe miljoni ravitu kohta, mis on isegi väiksem kui penitsilliiniga ravitutel.
Autorid märgivad siiski, et kuna enamikku haigeid raviti tsiprofloksatsiiniga, ei saa teha kategoorilisi järeldusi teiste fluorokinoloonide klassi ravimite kohta.
Refereeritud
Inghammar M, Svanström H, Melbye M, Pasternak B, Hviid A. Oral fluoroquinolone use and serious arrhythmia: bi-national cohort study. BMJ 2016;352:i843.