Esmatasandi arstid puutuvad iga päev kokku patsientidega, kelle kaebuseks on nimme-, kaela-, põlve-, puusa- või õlavalu. Enamasti on valu muskuloskeletaalse iseloomuga, sagedasemaks põhjuseks on degeneratiivsed muutused lülisambas ja liigestes. Vaevused on kroonilise iseloomuga, sagedasti retsidiveeruvad.
Ühendkuningriigi teadlased analüüsisid rahvusvahelistes andmebaasides refereeritud 6232 publikatsioonis soovitatud käsitlusi muskuloskeletaalse valuga haigete ravis. Kokkuvõtlikult toodi välja 11 soovitust, mida peetakse parimaks praktikaks nende haigete käsitlemisel: 1. läheneda patsiendikeskselt; 2. lülitada välja “punased lipud”; 3. selgitada välja võimalikud vaevusi mõjutavad psühhosotsiaalsed tegurid; 4. visualiseeerimismeetodit valides esitada selgelt küsimus, millele soovitakse vastust, et leida optimaalseim meetod; 5. uurida patsienti hoolikalt ja objektiivselt; 6. jälgida sümptomite dünaamikat; 7. informeerida haiget igakülgselt; 8. soovitada võimlemisharjutusi ja füüsilist aktiivsust; 9. manuaalteraapiat soovitada vaid täiendava raviviisina; 10. kirurgilist ravi soovitada vaid siis, kui konservatiivse ravi võimalused on ammendatud; 11. soovitada jätkata töötamist.
Arusaadavalt on esitatud käsitluse üldpõhimõtted. Olulisim neist on patsiendikeskne lähenemine.
Refereeritud
Lin I, Wiles L, Waller R et al. What does best practice care for musculoskeletal pain look like? Eleven consistent recommendations from high-quality clinical practice guidelines: systematic review. Br J Sports Med 2019, doi:10,1136/bisports-2018-099878