Aastakümneid on energia kokkuhoiu eesmärgil ühel korral aastas keeratud kella tunni võrra ette ja teisel korral tunni võrra tagasi. Viimastel aastatel on teadlased järjest üksmeelsemalt soovitanud sellest loobuda, viidates sellele, et nii saavutatud majanduslik efekt ei ole kuigi suur, kuid mõjud inimese tervisele on ebasoodsad.
Valge ja pimeda aja vaheldumisele ööpäevas on sünkroniseeritud bioloogiline kell inimese ajus. Tänapäevases ühiskonnas kehtib ka nn sotsiaalne kell, mis määrab, millal algab kool, avatakse kauplused ja asutused, algab tööpäev jne. Sotsiaalne kell püsib aastaringselt muutumatu. Suveajale üleminekul on lühem hommikune ja pikem õhtune valge aeg. Bioloogiline kell ei ole enam sünkroonis päikeseajaga. Bioloogiline kell reguleerib und ja kõiki elutegevusega seotud muutusi organismis. Kella keeramine tunni võrra põhjustab organismis muutusi, mis kestavad mitme kuu vältel. Tagasiminekul vööndiajale läheb bioloogiline kell uuesti sünkroonist välja. Mõned inimesed taluvad sellist kellaaja muutumist paremini, teised ja ka lapsed – halvemini. Paljude uuringutega on näidatud, et paari nädala ja isegi mõne kuu jooksul pärast kellaja muutmist kasvab südamehäiretega ja isheemilise insuldiga haigete arv. Sagenevad ka liiklusõnnetused.
Euroopa Liidus on kava mõne aasta pärast lõpetada kellaaja muutmine. Liikmesriigid saavad valida, kas jäävad püsivalt vööndiajale või suveajale. Mõlemal juhul kaob kellaaja muutmise negatiivne tervisemõju.
Refereeritud
Vanderbilt University Medical Center. Dylight Saving Time has long-term effects on health. EurekAlert! 2019, https://www.eurekalert.org/pub_releases/2019-11/vumc-dst110419.php