Uudised – jaanuar 2017

Vanemaealistel ei esine hüpotüreoosi puhul iseloomulikke sümptomeid

Hüpotüreoidism võib avalduda väga varieeruvate sümptomitena, kuid mitte ükski neist pole piisavalt spetsiifiline ega tundlik, et eristada patsiente eutüreoidsetest kontrollidest. Varasemates uuringutes on leitud, et vanemaealistel esineb hüpotüreoosile iseloomulikke sümptomeid veelgi vähem ning nende äratundmist raskendavad teistest kaasuvatest haigustest tingitud sümptomid.

Äsja autoimmuunse hüpotüreoidismi diagnoosi saanud patsientide seas korraldati uuring eesmärgiga teha kindlaks erinevate hüpotüreoosi sümptomite esinemissagedus ning analüüsida, kas need on kasulikud biokeemiliste uuringute vajaduse hindamisel. Varem on leitud, et sümptomite esinemine on iseloomulikum pigem naiste kui meeste seas, ning nüüd uuriti, kas see sõltub ka vanusest. Äsja diagnoositud patsientidest 79,5% olid naised ja üle pooled üle 60 aasta vanused.

Uuringus osalejad täitsid küsimustikud, et selgitada välja viimase 12 kuu jooksul enne hüpotüreoosi diagnoosimist esinenud sümptomid. Leiti 13 sümptomit, mille esinemissagedus oli võrreldes kontrollrühmaga statistiliselt oluline, näiteks neelamisraskused ja valu kaela eesmises osas, hingeldus, palpitatsioonid, kõhukinnisus, juuste väljalangemine ja kuiv tundlik nahk, tuju muutused ja rahutus ning väsimus. Lisaks esines sagedasti ka pearinglust. Samuti määrati ka kilpnääret stimuleeriva hormooni sisaldus ning türeoidperoksüdaasivastased ja türeoglobuliinivastased antikehad.

Äsja diagnoosi saanud 140 patsiendil esines keskmiselt 5 sümptomit 13st, kuid see oli vanusest sõltuv. Noorematel patsientidel esines kõiki sümptomeid peale hingelduse rohkem võrreldes vanemaealistega. Sümptomite esinemine viitab kõige paremini hüpotüreoosile noorte (alla 50aastaste) meeste seas, kuid sellised patsiendid moodustavad kõigist autoimmuunse hüpotüreoidismi juhtudest ainult 3,5%. Uutest diagnoositud juhtudest 47,4% on üle 60aastased naised. Neil võib sümptomeid esineda koguni ainult 31%-l ning seega on kilpnäärme funktsiooni testid ainsaks võimaluseks seisundit hinnata. Sümptomite esinemine ei ole seotud hüpotüreoosi raskusega mitte üheski vanuserühmas.

Vanemaealistel patsientidel on hüpotüreoosi sümptomitest sagedasemad väsimus ja hingeldus, mis ei ole aga piisavad diagnoosi panekuks, ning suur tähtsus on vereanalüüsidel. Sümptomitel rajanev autoimmuunse hüpotüreoidismi äratundmine on kõige võimalikum ja lihtsam noortel meestel, ka naistel ning arvestatava olulisusega vanemaealistel meestel. Vanemaealistel naistel ei ole sümptomite esinemine hüpotüreoosi puhul aga sage. Seega on oluline vereanalüüside tegemine isegi väikese hüpotüreoosikahtluse korral.

Refereeritud

Carlé A, Pedersen I, Knudsen N, et al. Hypothyroid symptoms fail to predict thyroid insufficiency in old people: a population-based case-control study. Am J Med 2016;129:1082–92.