Suukaudseid antikoagulante kasutatakse edukalt insuldi ennetuseks südame rütmihäiretega patsientidel, samuti süvaveeni trombembooliaga patsientidel. Raske verejooks on neil haigetel harv tüsistus, kuid selle prognoosi on vähe uuritud.
Ühendkuningriigis korraldatud uuringus ORANGE koguti andmeid kolmekümne kahest haiglast aastatel 2013–2016 verejooksu tõttu hospitaliseeritud suukaudsete antikoagulantidega ravitud haigete kohta.
Kokku olid vaatluse all 2192 patsiendi andmed. Nende keskmine vanus oli 80 eluaastat, 47% olid naised, kolm neljandikku neist raviti varfariiniga, ülejäänute raviskeemi kuulus nn direktne antikoagulant (dabigatraan, riboroksabaan jt analoogsed ravimid). Viimaseid oli sagedamini ordineeritud vanemaealistele. Spontaanselt tekkis verejooks kahel kolmandikul patsientidest, ülejäänutel oli anamneesis kukkumine. Intrakraniaalne verejooks diagnoositi 44%-l haigetest, seedetrakti verejooks 33%-l, 24%-l oli verejooks muu lokalisatsiooniga. Haiglasisene suremus 30 päeva jooksul oli keskmiselt 21%, suurim suremus – 33% – registreeriti intrakraniaalse verejooksuga haigete grupis. Suremuse riskiteguriteks osutusid intrakraniaalne verejooks, kõrge iga, spontaanselt tekkinud verejooks, maksakahjustus ja pahaloomulised kasvajad. Suremusnäitaja oli ühesugune nii varfariiniga kui ka direktsete antikoagulantidega ravitute grupis.
Uuringust nähtub, et verejooks suukaudsete antikoagulantidega ravitud haigetel on halva prognoosiga – iga viies hospitaliseeritud haige sureb 30 päeva jooksul. Verejooksuga haigete prognoos oli ühesugune nii varfariiniga kui ka direktsete antikoagulantidega ravitute grupis.
Refereeritud
Green L, Tan J, Morris JK, et al. A three-year prospective study of the presentation and clinical outcomes of major bleeding episodes associated with oral anticoagulant use in the UK (ORANGE study). Haematologica 2018;103:738–45.