Sissejuhatus

Käesoleval aastal on Eesti ajakirjanduses toimunud elav arutelu allikakaitse seaduse eelnõu nr 656 teemal, mis võeti Riigikogus vastu 25. novembril esialgsest veidi muudetud kujul (1). Justiitsministri plaan oli seada seadusega sisse mehhanismid meedia korralekutsumiseks ja paketti kuulus kava võlaõigusseaduse kaudu karistusliku kahjuhüvitise sisseseadmiseks Eestis. Karistuslikul kahjuhüvitisel oleks lisaks ajakirjandusele ülisuur mõju kõigile eluvaldkondadele, mistõttu selle põhimõttelise muudatuse vastu Eesti õigusruumis olid nii Riigikohus, Eesti advokatuur kui ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond, kuid karistusliku kahjunõude Riigikogu siiski kehtestas. Seetõttu on toimunu väga märgilise tähendusega Eesti ühiskonna arengutele ja väärib nii meenutamist kui ka uute lahenduste otsimist, mis vähendaks motivatsiooni kohtust abi otsida.

Eesti Arst 2010; 89(12):778−780