UURIMUS – November 2012

Rotaviirusinfektsioonivastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis

Autorid: Kristi Liiv, Eda Tamm, Marje Oona, Eva Juus, Katrin Lutsar, Janek Saluse, Raul-Allan Kiivet

Artikli PDF

Sissejuhatus

Taust. Rotaviiruslik gastroenteriit (RVGE) on laialt levinud sooleviirusnakkushaigus, mis põhjustab suure osa väikelaste suremusest arengumaades. Kuigi arenenud riikides esineb surmaga lõppevaid haigusjuhte harva, on kergemate haigusvormide sage esinemine koormaks nii lapsevanematele kui ka tervishoiusüsteemile. Haigestumist on võimalik piirata vaktsineerimisega.
Eesmärk. Hinnata Eesti andmetel rotaviirusevastase vaktsineerimise kulutõhusust võrreldes mittevaktsineerimisega vaktsiinide Rotateq või Rotarix kasutamisel tervishoiusüsteemi rahastaja perspektiivist.
Metoodika. Markovi mudeli abil kirjeldati ühe sünnikohordi laste haigestumist erineva raskusastmega RVGEdesse, kaasnevaid kulusid ja elukvaliteedi halvenemist viie aasta perspektiivis. Analüüsil eeldati, et vaktsineeritakse 95% sihtrühma lastest.
Tulemused. Kuna Rotateq ja Rotarix efektiivsuse poolest oluliselt ei erine, välditaks ühe või teisega vaktsineerimisel ligi 90% kõigist haigusjuhtudest. Surmajuhte vaktsineerimise korral tõenäoliselt ei esineks. Võrreldes mittevaktsineerimisega võidetaks vaktsineerimise korral viie aasta jooksul 55–57 kvaliteedile kohandatud eluaastat (QALY). Kõige tõenäolisemate n-ö stsenaariumite korral oleks täiendkulu tõhususe määr (incremental cost-effectiveness ratio, ICER) vaktsiini Rotateq või Rotarix kasutamisel vahemikus 13 000 – 30 000 eurot iga lisanduva QALY kohta. Kõige enam mõjutab täiendkulu tõhususe määra haiglaravi vajavate haigusjuhtude arvu prognoosi täpsus ja vaktsiini hind.
Järeldused. Rotaviirusevastane vaktsineerimine aitaks ära hoida märkimisväärsel hulgal RVGE-haigusjuhte. Samas ületavad kulutused vaktsineerimisele ravikuludelt saadava kokkuhoiu neli korda.

Eesti Arst 2012; 91(10):530–537