Haiguskartus ehk hüpohondria on vaimne häire, mispuhul inimene usub, et ta põeb rasket või eluohtlikku haigust, kuigi meditsiinilised uuringud seda ei kinnita. Osa sellise häirega inimesi külastavad põhjendamatult sageli raviasutusi, osa neist väldivad seda. Vähe on uuringuid haiguskartusega patsientide prognoosi, sealhulgas suremuse kohta. Stockholmi Karolinska haigla baasil tehtud kohortuuringus ilmnes ootamatu paradoks: haiguskartusega isikute hulgas …

Kopsuarteri trombemboolia  on potentsiaalselt eluohtlik seisund ja selle esimene avaldusvorm võib olla ka mööduv teadvusehäire sünkoop ehk minestus. Kas standarditud algoritmi kasutamine kopsuarteri trombemboolia välistamiseks kõigil erakorralise meditsiini osakonda sattunud minestusega patsientidel on kasulik või võib viia ülediagnoosimiseni ja üleravini, ei ole teada. Itaalias Milano ülikoolis valminud uuringus leiti eksperthinnangutel kokku 9 kliinilist või anamneesis …

Kodade virvendusarütmia (KVA) esinemissagedus kasvab kogu maailmas. Taani uurijad analüüsisid riiklike andmebaaside põhjal KVA kujunemise eluaegse riski suurust, KVA komplikatsioonide esinemissagedust ja dünaamikat aastatel 2000–2010 ning 2011–2022. Analüüs põhines 3,5 miljoni 45aastase ja vanema Taani elaniku jälgimisel 23 aasta jooksul. Uuringusse kaasamisel neil rütmihäireid ei olnud. KVA kujunes 362 721 isikul (46,3% olid naised, 53,6% …

Levinud praktika kohaselt soovitatakse südameinfarkti järel kasutada beetablokaatoreid (BP) pikema aja vältel. Viimastel aastatel on müokardiinfarkti (MI) diagnoosimise ja ravi võimalused oluliselt paranenud ja BP ordineerimise vajadus MI järgselt ei ole alati põhjendatud. Rahvusvahelise registripõhise juhuslikustatud uuringu REDUCA-AMI eesmärk oli selgitada pikaaegse BP-ravi mõju südameinfarkti põdenud patsientide suremusele ja müokardiinfarkti retsidiivi kujunemisele. Uuringus osales 38 …

Ida-Soome ülikoolis tehtud retrospektiivses e-haiguslugudel põhinenud vaatlusuuringus analüüsiti diabeediga seotud komplikatsioonide esinemise riski seoses kehamassiindeksi (KMI) muutustega teist tüüpi diabeediga (T2D) patsientidel. Uuringusse kaasati 889 patsienti (keskmine vanus 62 aastat), kel oli aastatel 2011–2012 diagnoositud T2D. Neid jälgiti 8 aasta vältel, et leida seoseid KMI muutumise ning diabeediga seonduvate mikrovaskulaarsete tüsistuste (retinopaatia, neuropaatia, nefropaatia) ja …

USA Colorado ülikoolis valminud uuringus analüüsiti erinevate insuldi riskitegurite osakaalu sõltuvalt patsiendi vanusest. Haigestunute andmebaasi põhjal moodustatud valimisse kuulus 2618 insulti haigestumise juhtu (52% olid naised, 73,3%-l oli isheemiline insult) ja 7872 tervet isikut (kontrollrühm). Vanuse põhjal jaotati osavõtjad 3 rühma: 18–34aastased, 35–44aastased, 45–55aastased. Võimalikud insuldi riskitegurid jaotati järgmiselt: traditsioonilised (hüpertensioon, düslipideemia, uneapnoe, rasvumine, suitsetamine, …