MITMESUGUST – Juuni 2015

Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia

Autorid: Helerin Raikerus

Artikli PDF

Sissejuhatus

Sünesteesia ehk meeltesidestatuse all mõistetakse neurobioloogilist isepära, mille korral mingi kindel aisting kutsub automaatselt esile mõne kõrvalaistingu eri ajupiirkondade funktsionaalse või anatoomilise hüpersidestatuse tõttu (1). Kindlad tähed või numbrid võivad tunduda värvilisena, värvilised numbrid võivad hõljuda inimese ümber ruumis, erinevad helitoonid võivad esile kutsuda värviaistingu, sõnadel võib olla erinev maitse ja palju muud – tuntakse vähemalt 60 liiki meeltesidestust (2). Meeltesidestatus võib mõjutada inimese elu nii positiivselt kui ka negatiivselt. On arutletud vaimset tervist kaitsva efekti, keskmisest parema mälu ja suurema loovuse üle (3, 4). Millise diagnoosi peale mõtleksite, kui patsient väidab, et näeb inimeste ümber värvilisi aurasid? Ka see võib olla üheks meeltesidestusliku kogemuse vormiks (5). Meedikute ülesanne on pakkuda patsientidele teaduse edusammudest lähtudes parimat võimalikku abi. Meeltesidestatuse äratundmine on oluline, sest lisaks võimalikele eelistele, mida see inimesele pakkuda saab, võib seisundiga kaasneda ka probleeme. Psühhosotsiaalsest seisukohast on olulisel kohal ühiskonna vähesest teadlikkusest tulenev märgistamine, inimesed võivad tunda ennast üksiku või tõrjutuna (6). Oluline on hoiduda võimalikest valediagnoosidest (nt psühhoos) ning mitte jätta märkamata sündroome, mille korral on leitud meeltesidestatuse üldpopulatsioonist suurem levimus (nt autismispektri häired) (6, 7). Kui meeltesidestuslikud kogemused ei häiri toimetulekut, peetakse arengulist sünesteesiat normaalseks inimese iseärasuseks (6).Eesti Arst 2015; 94(6):374–378