Olete oodatud Tartu Ülikooli ortopeedia professori Aare Märtsoni inauguratsiooniloengule „Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon“ kolmapäeval, 31. oktoobril 2018 kell 16.15 ülikooli aulas   Skeleti, liigeste ja luude haigused on väga levinud. Paljudel perearstidel on vastuvõtusageduse poolest esimesel kohal luu- ja liigesehaigustega patsiendid. Ühe USA uurimuse kohaselt on neid isegi kuni 50% juhtudest. aastate algul oli …

Psühholoogiline düstress – krooniline negatiivne stress – väljendub põhjuseta väsimustunde, närvilisuse, rahutuse, depressiivsuse, lootusetuse ja kasutusetundena. Selle hindamise skaaladest on levinuim Kessleri psühholoogilise düstressi skaala, mille kohaselt mõõdukat düstressi iseloomustab punktide arv 16–21, suurt düstressi tulemus 22–29 punkti ja väga suurt düstressi 30–50 punkti. Austraalia teadlased püüdsid selgitada düstressi kui vaimse tervise häire seost müokardi …

Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) on oma trombotsüütide agregatsiooni pärssivate omaduste tõttu laialdaselt kasutusel koronaar- ja tserebrovaskulaarsete haiguste sekundaarseks preventsiooniks. Enam kui 200 uuringu andmed kinnitavad madalas doosis aspiriini mõjusust ägeda müokardi infarkti, insuldi ja aju transitoorse isheemilise ataki (TIA) järel haiguse retsidiveerumise profülaktikas. Kirjanduse andmeil ei ole ühtset seisukohta madalas doosis aspiriini efektiivsusest kardiovaskulaarsete häirete primaarses preventsioonis …

Viimasel aastakümnel on publitseeritud mitme uuringu andmeid, mis kinnitavad, et konservatiivne ravi antibiootikumidega võib olla tõhus tüsistumata ägeda apenditsiidi ravis. Samas ei ole andmeid, kas selline ravi hoiab ka pikemas perspektiivis ära apenditsiidi võimaliku retsidiveerumise. Soomes korraldati kuue haigla osavõtul randomiseeritud uuring, selgitamaks antibiootilise ravi efektiivsust tüsistumata ägeda apenditsiidi korral viieaastase jälgimisperioodi vältel. Vaatluse all …

Soome, Prantsusmaa, Rootsi ja Ühendkuningriigi teadlaste 1985.–2002. a tehtud uuringus võrreldi tööstressi ja suremuse seost meestel ja naistel. Tööstressiks loeti liigset tööpinget, töömahu ja -tasu mittevastavust või mõlemat. Kokku analüüsiti 102 633 isiku andmeid, keskmine jälgimisperiood oli 13,9 aastat. 3441 uuringus osalenud isikul oli diagnoositud kardiometaboolne risk (hüpertensioon, düslipideemia, diabeet, rasvumine, füüsiline inaktiivsus, suitsetamine, alkoholi …