Põlve- ja puusaliigese artroosiga haigetel on suurem kardiovaskulaarse surma risk Uudised – detsember 2019

Lõuna-Rootsi Skane maakonna elanike epidemioloogilisel uuringul selgitati osteoartroosiga haigete surmapõhjusi. Uuringusse kaasati 469 177 elanikku vanuses 45–84 eluaastat (neist mehi 41%), kelle hulgast oli 34 699 isikul aastatel 1998–2003 diagnoositud perifeersete liigeste osteoartroos. Neist 15901 isikul diagnoositi põlveliigese ja 9347 isikul puusaliigese artroos. Ülejäänud juhtudel oli tegu randmeliigese või teiste perifeersete liigeste osteoartroosiga. Üldiselt ei …

Perioperatiivse antikoagulantravi taktika kodade fibrillatsiooniga patsientidel Uudised – detsember 2019

Antikoagulantravi suukaudsete otseste trombiiniinhibiitoritega on laialdaselt kasutusel. Hinnanguliselt iga kuues antikoagulantravi kasutaja vajab plaanilist kirurgilist sekkumist. Kirjanduses ei ole ühtseid arusaamu sellest, millal tuleks enne protseduuri/operatsiooni ravi antikoagulantidega katkestada ja millal on ohutu sellega pärast protseduuri uuesti alustada, kas on vajalik enne kirurgilist sekkumist teha sildamine hepariiniga, kas on enne operatsiooni vaja hinnata vere hüübimissüsteemi …

Varajane menopaus ja kardiovaskulaarne risk Uudised – november 2019

Austraalia, USA ja Ühendkuningriigi teadlaste ühistöös uuriti 15 vaatlusuuringu andmeil naiste kardiovaskulaarse haigestumise riski sõltuvalt east menopausi algul. Vaatluse all olid 301 438 naise andmed. Neist 4,3%-l esines menopausi järgselt kardiovaskulaarse haiguse atakk: 3,1%-l koronaarhaigus ning 1,4%-l insult. Võrreldes naistega, kel menopaus algas vanuses 50–51 eluaastat, oli varajase menopausi algusega (vanuses 40–44 a) naistel suurem …

Üleminekul vööndiajalt suveajale ja vastupidi on pikaaegsed tervisemõjud Uudised – november 2019

Aastakümneid on energia kokkuhoiu eesmärgil ühel korral aastas keeratud kella tunni võrra ette ja teisel korral tunni võrra tagasi. Viimastel aastatel on teadlased järjest üksmeelsemalt soovitanud sellest loobuda, viidates sellele, et nii saavutatud majanduslik efekt ei ole kuigi suur, kuid mõjud inimese tervisele on ebasoodsad. Valge ja pimeda aja vaheldumisele ööpäevas on sünkroniseeritud bioloogiline kell …

Raseduse ajal huuletubakat tarbiv naine ohustab oma areneva lapse tervist Uudised – november 2019

Uuringutega on tõestatud, et tulevase ema suitsetamine raseduse ajal kahjustab lapse arengut, sagedamini tuleb ette raseduse katkemist, surnultsündi, loote alakaalulisust ja vastsündinu äkksurma. Suitsetava raseda arenev laps puutub kokku paljude tubaka põlemisel vabanevate toksiliste ühenditega, sealhulgas nikotiiniga. Raseduse ajal suitsetamine ei ole üldiselt väga levinud, kuid mõnes riigis on selle levimus küllaltki suur, näiteks Iirimaal …

Ka lühiaegselt toimiv e-sigareti aur kutsub organismis esile süsteemseid muutusi Uudised – november 2019

E-sigarettide ohutuse kohta pole kindlaid tõenduspõhiseid andmeid, rääkimata teadmistest nende pikaajalisest kasutamisest tulenevate tervisemõjude kohta. Värskelt avaldatud Saksamaa Mainzi ülikoolis tehtud uuringus leiti, et korras tervisega kroonilistel suitsetajatel põhjustas e-sigareti aur 15. minutil pärast sissehingamist südametegevuse kiirenemise, süstoolse vererõhu tõusu ja arterite jäikuse suurenemise. Samade autorite uuringus, kus hiired eksponeeriti e-sigareti aurudele, ilmnes, et need …

Elukutselistel jalgpalluritel on sagedamini dementsuse kujunemise oht Uudised – november 2019

Ühendkuningriigi teadlased analüüsisid Šotimaa endiste elukutseliste jalgpallurite surmapõhjusi võrreldes tavaelanikkonnaga. Surmapõhjuste andmebaaside alusel võrreldi 7676 endise profijalgpalluri ja samast soost, samas vanuses ning sotsiaalses seisundis kontrollgrupi isikute surmapõhjuseid. Kuni 70. eluaastani oli jalgpallurite seas üldine suremus väiksem kui kontrollgrupi isikute seas ja samuti oli nende seas väiksem suremus südame isheemiatõppe ning kopsuvähki. Pärast 70. eluaastat …

Varakult alustatud ravi traneksaamhappega parandab ajutraumaga haigete prognoosi Uudised – november 2019

Hinnanguliselt saab igal aastal ajutrauma umbes 60 miljonit inimest maailmas ja see arv kasvab. Peale vahetult traumast tingitud ajukoe kahjustuse raskuse mõjutab nende haigete prognoosi intrakraniaalsete verevalumite tekke võimalus esimestel traumajärgsetel päevadel. Üldtuntud arusaamade kohaselt on ajutraumaga haigete ravis oluline kontrollida intrakraniaalste verevalumite teket ning ära hoida arteriaalne hüpotoonia ja hüpokseemia. Esinduslikus rahvusvahelises 29 riigi …

Sisukord