Autorile

Eesti Arst on üldmeditsiiniline teadusajakiri, mis ilmub regulaarselt 11 korda aastas nii paberversioonis kui ka elektrooniliselt ajakirja veebisaidil http://www.eestiarst.ee ning millele võivad lisanduda kokkuleppel väljaandja ja toimetusega temaatilised erinumbrid. Eesti Arsti missioon on edendada avaldatavate kaastööde kaudu arstiteaduslikku uurimistööd, vahendada lugejatele uut teadusinfot ja kliinilist kogemust, tõstatada ja vaagida aktuaalseid tervishoiu ja arstkonna tegevuse korralduslikke ja kontseptuaalseid küsimusi, avada meditsiini ja teiste elu- ja teadusvaldkondade seoseid ning arendada meditsiinikeelt.

Ajakirja paberversioonis ilmuvad artiklid eesti keeles, kuid uuringuartiklid, ülevaated ja haigusjuhtude kirjeldused on varustatud ka ingliskeelse kokkuvõttega. Ajakirja elektroonilises versioonis avaldatakse kaastöid nii eesti kui ka inglise keeles.

 

Sisukord

AJAKIRJA EESTI ARST AUTORIJUHEND

1. Eesti Arstis avaldamise üldised põhimõtted

1.1. Autoriõigused ja huvikonfliktid

2. Eesti Arstis avaldatavate artiklite tüübid

2.1. Algupärane uuring

2.2. Ülevaate- ja koolitusartikkel

2.3. Haigusjuhu kirjeldus

2.4. Kliinilisest kuvamismeetodist lähtuva haigusjuhu kirjeldus

2.5. Kliinilised juhtnöörid

2.6. Raamatututvustus

2.7. Kiri toimetusele

3. Artikli esitamine ajakirjale ja selle toimetamine

4. Ajakirja Eesti Arst keelekasutus

5. Tabelid, joonised ja fotod

6. Kirjandusviidete esitamine ja kirjanduse nimekirja koostamine

 

AJAKIRJA EESTI ARST RETSENSENDIJUHEND

1. Eesti Arstis avaldamise üldised põhimõtted

Eesti Arsti toimetus järgib oma töös biomeditsiiniliste teadusajakirjade väljaandmise rahvusvahelisi standardeid (iseäranis Meditsiiniajakirjade Toimetajate Rahvusvahelise Komitee (ICMJE) nõudeid „Uniform Requirements for Manuscripts Submitted to Biomedical Journals,http://www.icmje.org/urm_main.html) ja tänapäeva teadustöö eetika põhilisi seisukohti, sealhulgas uuritavate isikute inimõigusi ja katseloomade õigusi, mille rikkumise korral esitatud kaastöö ei kuulu Eesti Arstis avaldamisele. Üldjuhul ei tohi Eesti Arstile avaldamiseks esitatud artikkel olla varem ilmunud ning käsikirja ei ole lubatud samal ajal esitada avaldamiseks mõnele teisele väljaandele.

ICMJE seisukoha järgi on artikli autor isik, kes on andnud olulise intellektuaalse panuse selle valmimisse. See seostub nii töö kavandamise, andmekogumise, (andme)analüüsi ja tulemuste tõlgendamise kui ka artikli käsikirja koostamisega. Kui töös ei ole täpsemalt välja toodud autorite tööjaotus, siis vastutavad kõik autorid artikli kogu sisu eest. Kaastöö autorite õigsuse eest vastutab artikli kirjavahetajaautor. Artikli tänuavalduse alajaotises tunnustatakse artikli valmimisele kaasa aidanud isikuid nende teadmisel ja nõusolekul ning seal esitatakse ka avaldatava töö rahastamisallikad.

1.1.  Autoriõigused ja huvikonfliktid

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.

 

2. Eesti Arstis avaldatavate artiklite tüübid (vt tabel 1)

Tabel 1. Eesti Arstis avaldatavate kaastööde tüübid. Kaastööde mahu arvestamisel kasutatakse tähemärke ühes tühikutega.

Tüüp Artikli maht Toimetuseväliste retsensentide arv
Algupärane uuring Tekst kuni 25 000 tähemärki; kuni 5 tabelit, arvjoonist või fotot; kuni 30 kirjandusallikat 2–3
Ülevaade Tekst kuni 25 000 tähemärki; kuni 5 tabelit, arvjoonist või fotot; kuni 50 kirjandusallikat 1–2
Koolitusartikkel Tekst kuni 20 000 tähemärki; kuni 3 tabelit, arvjoonist või fotot; kuni 25 kirjandusallikat 1
Haigusjuhu kirjeldus Tekst kuni 20 000 tähemärki; kuni 5 tabelit, arvjoonist või fotot; kuni 25 kirjandusallikat 1
Piltdiagnostika haigusjuht 1 lk ajakirjas, tekst kuni 2000 tähemärki, millele lisandub 3–5 ülesvõtet
Raamatututvustus, õnnitlus, järelehüüe 1 lk ajakirjas, tekst kuni 4000 tähemärki ja ülesvõte raamatu esikaanest või isikust
Kiri toimetusele ½ lk ajakirjas, tekst kuni 1600 tähemärki

2.1. Algupärane uuring

Eesti Arst on üldmeditsiiniline ajakiri, mille käsitlusalasse kuuluvad eelkõige uuringud, mis on kliiniliselt tähtsad, s.t uuringud, kus on käsitletud haigusi või tervist mõjutavaid tegureid, haiguste levimust, etioloogiat, patogeneesi, diagnostikat või ravi. Algupärase uuringuna võib avaldada ka töid, mille lühikokkuvõte on varem ilmunud konverentsimaterjalina.

Artikli käsikiri koosneb järgmistest osadest:

  • tiitelleht, mis sisaldab artikli pealkirja, autorite nimesid ja töökohti, kirjavahetajaautori e-posti aadressi ja telefoninumbrit, 3–5 võtmesõna ning jooniste ja tabelite arvu;
  • lühikokkuvõte eesti keeles, mis on liigendatud tausta ja eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lõikudeks ning mille maht on kuni 1500 tähemärki;
  • lühikokkuvõte inglise keeles, mis algab töö pealkirja, autorite ja nende töökohtade, kirjavahetajaautori e-posti aadressi ning 3–5 võtmesõnaga, millele omakorda järgneb tausta ja eesmärkide, metoodika, tulemuste ja järelduste lõikudeks liigendatud kokkuvõtte tekst maksimaalse mahuga kuni 2500 tähemärki;
  • artikli tekst koosneb sissejuhatuse, metoodika, tulemuste, arutelu ja järelduste alaosadest, millele järgnevad tänuavaldus, võimaliku huvikonflikti deklaratsioon ja kirjanduse loetelu (vt p 6). Biomeditsiinilise inimuuringu ning uuritavate isikut tuvastavate andmete kasutamise korral peab töö metoodika alalõigus olema teave uuringule antud inimuuringute eetikakomitee loa kohta (komitee nimetus, loa number ja selle väljaandmise aeg). Samuti märgitakse sinna kirjalik kinnitus uuritavate inimõiguste ja katseloomade õiguste järgimise kohta uuringu läbiviimise ajal. Tänuavalduses tunnustatakse uuringu ja artikli tegemisele oluliselt kaasa aidanud isikuid nende teadmisel ja nõusolekul ning märgitakse uuringu rahastaja ja uuringutoetuse number.

Uuringuartiklite teksti maksimaalseks pikkuseks on 25 000 tühikutega tähemärki ning see võib lisaks tekstile sisaldada tüüpiliselt kuni 5 tabelit, joonist või fotot ja kuni 30 kirjandusallikat. Kui uuringuartikli pikkus ületab oluliselt esitatud mahu, siis on toimetusega kokkuleppel võimalik avaldada ajakirja paberversioonis artikkel lühendatult ja elektrooniliselt artikli täisversioon.

2.2. Ülevaate- ja koolitusartikkel

Ülevaate- ja koolitusartiklites käsitletakse kliinilise meditsiini, kliinilise tähendusega prekliiniliste alusuuringute või meditsiiniga külgnevate alade teemasid. Ülevaateartiklite puhul on oluline käsitluse aktuaalsus ja esitatava info uudsus. Koolitusartiklite teemad on konkreetsemad  ja pigem praktilise suunitlusega, pakkudes tegevarstile uut teavet just kliinilise tegevuse teatud lõigu kohta. Ülevaateartiklite maht on kuni 25 000 tühikutega tähemärki ja 50 kirjandusallikat, millele võib lisada kuni 5 tabelit, fotot või joonist; koolitusartiklil kuni 20 000 tähemärki ja 30 kirjandusallikat, lisaks kuni 3 tabelit, fotot või joonist.
Ülevaated ja koolitusartiklid varustatakse tiitellehega (vt p 2.1) ning eesti- ja ingliskeelse lühikokkuvõttega (kumbki kuni 1000 tähemärki). Artikli tekstiosa lõppu lisatakse tööga seotud  autorite võimaliku huvikonflikti deklaratsioon.

2.3. Haigusjuhu kirjeldus

Haigusjuhtude kirjeldusi on võimalik vormistada kahes stiilis: kompaktsema üksnes haigusjuhtu enda ja selle käsitluse kirjeldusena või avaramalt, nii et haigusjuhu kirjeldusele lisandub lühike kirjanduse ülevaade selle haiguse esinemise ja etioloogia, patogeneesi ja kliinilise käsitluse uuematest aspektidest. Haigusjuhtu kirjeldava artikli maht on kuni 20 000 tähemärki, millele võib lisada kuni 5 tabelit, arvjoonist, fotot ning kuni 25 kirjandusallikat. Haigusjuhu kirjeldused varustatakse tiitellehega (vt sisu p 2.1) ning eesti- ja ingliskeelse lühikokkuvõttega (kumbki kuni 1000 tähemärki). Tekstiosa lõppu lisatakse tööga seotud autorite võimaliku huvikonflikti deklaratsioon.

Haigusjuhu kirjelduse vormistamisel tuleb hoolikalt järgida patsiendi õigusi ja esitada haigusjuhu kohta artikkel ainult patsiendi või tema lähedaste kirjalikul nõusolekul. Haigusjuhu kirjelduses tuleb andmed ja fotod esitada sellisel viisil, et nende kaudu ei oleks võimalik patsiendi isikut tuvastada.

2.4. Kliinilisest kuvamismeetodist lähtuva haigusjuhu kirjeldus

Rubriigis „Oma silmaga“ avaldatakse lühiartikleid (maht kuni 1 lk ehk 2500 tähemärki koos 1–5 ülesvõttega), mille eesmärgiks on tutvustada moodsaid meditsiinilisi kuvamismeetodeid ning nende võimalusi ja piiranguid konkreetsete haigusjuhtude diagnostilise protsessi kaudu. Autorid lepivad artiklite temaatika ja esitamise täpsemad üksikasjad kokku rubriigi teadustoimetajaga.

2.5. Kliinilised juhtnöörid

Eesti Arst avaldab haiguste ja kliiniliste seisundite diagnoosimise ja ravi juhtnööre või teisi kliinilises tegevuses olulisi juhendmaterjale, mis on kohandatud Eesti oludele ja saanud erialaorganisatsioonide või teiste asjasse puutuvate institutsioonide heakskiidu. Üldjuhul on avaldatavate juhendmaterjalide pikkus kuni 30 000 tähemärki, kuid kokkuleppel toimetuse ja väljaandjaga on ajakirja internetiversioonis või erinumbrina võimalik avaldada ka suurema mahuga juhendeid. Juhendmaterjali toimetamise ja avaldamise üksikasjad lepib ajakirja toimetus kokku selle esitajatega.

2.6. Raamatututvustus

Ajakiri tutvustab eeskätt Eesti arstide ja arstiteadlaste endi kirjutatud ning välismaiseid eesti keelde tõlgitud kvaliteetseid arstiteaduse ja sellega seotud piirivaldkondade raamatuid. Kokkuleppel toimetusega võib erandlikult Eesti Arstis tutvustada ka võõrkeelseid arstiteaduslikke raamatuid ja teisi väljaandeid. Raamatututvustuse maht on tavapäraselt 4000 tähemärki ning see sisaldab raamatu bibliograafilisi andmeid ja esikaane fotot.

2.7. Kiri toimetusele

Eesti Arsti toimetus on väga huvitatud lugejate arvamusest nii ajakirja väljaandmise kui ka selle sisu kohta. Seetõttu avaldame lugejate kirju, kus on käsitletud ajakirjas ilmunud artikleid või Eesti meditsiini aktuaalseid teemasid. Toimetus võib ise mõnes küsimuses lühiarvamuse saamiseks pöörduda kolleegide poole ning need seisukohad avaldatakse kirjana toimetusele. Kui kiri toimetusele puudutab ajakirjas avaldatud materjali, siis teavitab toimetus kirjast ka artikli autoreid ning pakub neile võimalust esitada ajakirja veergudel oma arvamus selle kirja kohta. Tavapäraselt on nii kirja kui ka autorite seisukoha maht kuni 1600 tähemärki.

 

3. Artikli esitamine ajakirjale ja selle toimetamine

Kirjavahetajaautor esitab elektronpostiga kaastöö Eesti Arsti toimetusele e-aadressil eestiarst@eestiarst.ee. Artikli tiitelleht (vt p 2.1) ja tekst esitatakse toimetusele MS Wordi  või RTF failina, mille lõppu võib kohe lisada ka tabelid ja joonised (kui faili maht jääb alla 1 MB). Kui artikli illustreeriva materjali maht on suurem, siis esitatakse see eraldi failina (vt lähemalt tabelite ja jooniste vormistamine, p 4). Eesti Arsti toimetus annab korrespondeerivale autorile materjali kvaliteetsest kättesaamisest teada esimesel võimalusel, kuid vähemalt 3 tööpäeva jooksul. Järgnev retsenseerimisele kuuluva artikli toimetamine (toimetuse esmane sisuline hinnang, toimetuseväline retsenseerimine, teadustoimetaja hinnang artiklile, käsikirja parandamine autorite poolt jms) kestab harilikult vähemalt 3 kuud. Kui ajakirja meditsiini- või teadustoimetaja on heaks kiitnud artikli parandatud versiooni, siis vaatab selle üle keeletoimetaja, kelle tehtud parandused kooskõlastatakse artikli autoritega. Artikli küljendatud versioon esitatakse autoritele lühikese tähtajaga (kuni 2 tööpäeva) veel kord ülevaatuseks ja võimalike trükivigade kõrvaldamiseks.

Kui artikli autorid ei ole kinni pidanud käsikirja toimetamisel esitatud tähtaegadest, ei ole püüdnud toimetusega läbi rääkida uute tähtaegade üle ega reageerinud kahe nädala jooksul toimetuse meeldetuletusele, siis langeb kaastöö toimetamisprotsessist välja.

 

4. Ajakirja Eesti Arst keelekasutus

Ajakiri lähtub eesti keele kasutamisel eesti kirjakeele normist. Meditsiiniterminoloogia puhul peetakse standardiks väljaannet „Meditsiinisõnastik. Eestikeelsed terminid koos seletuste ning ladina, inglise ja soome vastetega“ (Tallinn: Medicina; 2004), kuid ka teisi meditsiinisõnastikke ja Eesti meditsiiniterminoloogia komisjoni seisukohti. Võõrkeelsed nimetused esitatakse eestikeelses tekstis kaldkirjas. Lühendite kasutamisel esitatakse nii artikli põhitekstis kui ka kokkuvõttes nime või väljendi lühendamata versioon ning selle järel kasutatakse eelistatult juba lühendit. Vaid üldtuntud lühendeid (vt tabel 2) võib kasutada ilma selgituseta. Meditsiiniliste lühendite, samuti lühendatavate väljendite õigekirjas soovitame lähtuda Laine Trapido koostatud raamatust „Meditsiiniterminite lühendeid“ (Tallinn: Medicina; 2007). Füüsikaliste ja keemiliste suuruste puhul tuleb kasutada SI-süsteemi ühikuid, vaid erandkorras on põhjendatud juhtudel lubatud kasutada teisi mõõtühikuid. Ravimite puhul kasutatakse üldjuhul nende toimeainepõhiseid nimetusi ning konkreetse seadme mainimisel tuleb sulgudesse lisada selle tootenimetus ja firma nimi.

Tabel 2. Lühendid, mis ei vaja selgitust artikli tekstis

Lühend Lühendi selgitus eesti keeles Lühendi selgitus võõrkeeles
AIDS omandatud immuunpuudulikkuse sündroom acquired immunodeficiency syndrome
DNA desoksüribonukleiinhape deoxyribonucleic acid
EEG elektroentsefalograafia
EKG elektrokardiograafia
KT kompuutertomograafia
NET Nõukogude Eesti Tervishoid
PERH Põhja-Eesti Regionaalhaigla
RNA ribonukleiinhape ribonucleic acid
TRÜ Tartu Riiklik Ülikool
Tartu Ülikool
WHO Maailma Terviseorganisatsioon World Health Organisation
WMA Maailma Arstide Liit World Medical Association
ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

 

5. Tabelid, joonised ja fotod

Toimetus soovitab autoritel oma kaastööde tekstiosa täiendada artikli mõistmist parandavate informatiivsete ja kvaliteetsete tabelite, jooniste ja fotodega. Need tulevad liigiti numbriliselt järjestada ning varustada pealkirja ja selgitava tekstiga nii, et artikli toimetamisel oleks välistatud mitmetimõistetavused kujutiste ja nende pealkirjade sidumisel. Illustreeriva materjali pealkirja ja täiendava teksti vormistamisel tuleks arvestada, et tabelid ja arvjoonised oleksid lugejale mõistetavad ka iseseisvalt, ilma artikli tekstiosa toeta. Iga tabeli pealkiri ja joonise allkiri peab sisaldama teavet käsitletava nähtuse, uuritava rühma, piirkonna või riigi, uuringu tegemise aja või hõlmatava ajaperioodi kohta.

Autorid ei paiguta tabeleid, jooniseid ega fotosid otse käsikirja teksti sisse, vaid esitavad järjestatult ühes peal-/allkirjadega teksti järel eraldi lehekülgedel või eraldi failidena (iseäranis suure mahu korral), kusjuures sellisel juhul lisatakse artikli tekstiosa lõppu info tabelite, jooniste ja fotode pealkirjade ning lisatud failide nimetuste kohta. Teadusartikli teksti sobivas kohas tuleb illustratsioonidele osutada, nt „Tabelis 1 esitatakse …” või „… (vt joonis 2)”. Joonised esitatakse MS Wordi või Exceli failidena ning fotod ja ülesvõtted JPEG-vormingus (resolutsioon  vähemalt 300 dpi ) failidena. Fotode ja ülesvõtete autorsus peab olema artiklis selgelt näidatud, toimetusele tuleb esitada kinnitus nende kasutusloa kohta.

 

6. Kirjandusviidete esitamine ja kirjanduse nimekirja koostamine

Viitenumbrite esitamisel ja kirjanduse nimistu bibliokirje koostamisel kasutatakse Vancouveri viitamissüsteemi, mille korral a) tekstis nummerdatakse viited nende esitamise järjestuses ja paigutatakse sulgudesse, nt (1), (2, 3) või (4–6); b) kirjanduse nimistus järjestatakse bibliokirjed viitenumbri alusel. Venekeelsed kirjandusallikad translitereeritakse ladina kirja.

Viide avaldamata allikale ja isikliku vestluse/kirjavahetuse teel saadud andmetele esitatakse sulgudesse paigutatud märkusena tekstis (nt R. T. Bartus, isiklik vestlus, 2010), kuid mitte nummerdatuna kirjanduse loetelus.

Kui viidatava ingliskeelse artikli käsikiri on mingis ajakirjas või mujal avaldamiseks vastu võetud, kuid ei ole veel artiklina ilmunud, siis lisatakse selle bibliokirje kirjanduse nimestikku märkega in press(eestikeelse artikli puhul Trükis).

Kui töö autoreid on üle kuue, siis märgitakse bibliokirjes neist vaid kolm esimest, millele järgneb et al. (eestikeelse töö puhul jt). Autori nimi kirjutakse samal kujul, mis teaduskirjutises, kuid samas tuleb teada, et bibliograafilistes andmebaasides on diakriitiliste märkidega, sh täpitähtedega nimed esitatud teinekord vääral kujul, mida ei maksa oma teksti kirjanduse nimekirjas korrata.

 

Alljärgnevalt on esitatud näited eri tüüpi kirjandusallikate bibliokirjete kohta.

Raamat: autorite perekonnanimed initsiaalidega; raamatu pealkiri; väljaande number; avaldamise koht; kirjastus, avaldamise aasta.

¤ Cannon CP, Steinberg BA. Evidence-based cardiology. 3rd ed. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2011.

Artiklite kogumik: peatüki autorite perekonnanimed initsiaalidega, peatüki pealkiri, toimetajate nimed, kogumiku pealkiri, avaldamise koht, kirjastus, ilmumise aasta, peatüki esimese lehekülje number täielikult ja viimasest vaid need numbrid, mis erinevad esimesest.

¤ Ning L, Chen H, Sippel RS. Thyroid cancer. In: Harari PM, Connor NP, Grau C, eds. Functional preservation and quality of life in head and neck radiotherapy. Berlin: Springer-Verlag, 2009:117–24.

¤ Peetsalu A, Lepner U, Väli T, Varik K, Timberg G, Lieberg J. Kirurgiakliinik. Rmt: Kalling K, toim. Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007:243–56.

Teadusajakirja artikkel: autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nimi lühendatult Medline’i järgi (kuid ilma punktita nimelühendi lõpus), aasta, köide, artikli esimese lehekülje number täielikult ja viimasest vaid need numbrid, mis erinevad esimesest.

 

Näited teadusajakirjades avaldatud artiklite viitamise kohta

¤ Eller T, Metsküla K, Talja I, Maron E, Uibo R, Vasar V. Thyroid autoimmunity and treatment response to escitalopram in major depression. Nord J Psychiatry 2010;64:253–7.

¤ Giuliano AR, Lee J-H, Fulp W, et al. Incidence and clearance of genital human papillomavirus infection in men (HIM): a cohort study. Lancet  2011;377:932–40.

¤ Tosh G, Clifton A, Bachner M. General physical health advice for people with serious mental illness. Cochrane Database Syst Rev 2011;2:CD008567.

¤ Suija K, Pechter Ü, Maaroos J jt. Arstide kehaline aktiivsus ja nõuannete jagamine oma patsientidele liikumisharjumuse kujundamise kohta. Eesti Arst 2011;90:116–21.

 

Internetis avaldatud materjal:
a) Enamikul juhtudest (v.a teadusajakirjade e-artiklid ja õigusaktid Riigi Teatajas) esitatakse autorite perekonnanimed initsiaalidega, materjali pealkiri, institutsioon, ilmumise aeg, internetiaadress;
b) teadusajakirjade artiklite elektrooniliste eelversioonide puhul autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nimi lühendatult Medline’i järgi, aasta ja kuu, märge [Epub ahead of print] või e-artikli lõpliku versiooni puhul autorite perekonnanimed initsiaalidega, artikli pealkiri, ajakirja nimi lühendatult Medline’i järgi, aasta, köide, DOI-kood või artikli e-aadress või kasutatud e-andmebaas, materjali vaatamise kuupäev;
c) Eesti õigusaktide viitamisel seaduse või määruse pealkiri (vastuvõtmise aeg); Riigi Teataja andmed; kui on muudetud, siis viimase muutmise kuupäev; elektroonilise Riigi Teataja dokumendi internetiaadress; materjali vaatamise kuupäev.

Näited internetis avaldatud materjalile viitamise kohta

¤ Habicht T, Aaviksoo A, Koppel A. Hospital sector reform in Estonia. Tallinn: Praxis; 2006. http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_ja
_Bulgaaria_haiglareformide_uuring/Hospital_sector_reform_in
_Estonia_final_cover.pdf.

¤ Tisserand M, Le Guennec L, Touzé E, et al. Prevalence of MRI-defined recent silent ischemia and associated bleeding risk with thrombolysis. Neurology 2011 March [Epub ahead of print].

¤ George PM, Banya W, Pareek N, Bilton D, Cullinan P, Hodson ME. Improved survival at low lung function in cystic fibrosis: cohort study from 1990 to 2007. BMJ 2011;342:d1008. DOI:10.1136/bmj.d1008.

¤ Kettunen R, Talvensaari T. Clinical examination of a patient with acute chest pain. Suom Lääkäril 2009;64. http://www.laakarilehti.fi/files/Kettunen_R_et_al_Clinical_examination_of
_a_patient_with_acute_chest_pain.pdf.

¤ Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (09.05.2001). RT I 2001, 50, 284; viimati muudetud 15.12.2010. https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011017?leiaKehtiv.

AJAKIRJA EESTI ARST RETSENSENDIJUHEND

Tänapäevase teadusliku kommunikatsiooni kvaliteedi tagamise rutiinseks meetodiks on kujunenud väljaandele esitatud materjali sõltumatu, asjatundlik ja kriitiline hindamine enne selle avaldamist. Ajakirjale Eesti Arst esitatud kaastöödest kuuluvad toimetusevälisele retsenseerimisele uuringuartiklid, ülevaated ja haigusjuhtude kirjeldused. Kuigi retsenseerimine on topeltpime (anonüümne), s.t et retsensendid ei tea retsenseeritava töö autoreid ega autorid retsensente, avaldatakse Eesti Arstis iga aasta alguses retsensentide nimekiri nende eelmise aasta töö tunnustamiseks. Eesti Arsti retsensentide ring moodustub toimetuskolleegiumi liikmetest või teistest toimetuse valitud asjatundjatest. Kui retsensendiks osutub väliseesti kolleeg, siis võib ta soovi korral retsensiooni vormistada inglise keeles. Toimetus saadab retsensendile e-posti vahendusel kõik artikli materjalid ja retsensiooni esitamiseks vajaliku info, sh retsensioonivormi, ning ootab tavapäraselt retsensiooni 3 nädala jooksul. Toimetus ja retsensent võivad vajaduse ja võimaluse korral kokku leppida teistsuguse tähtaja retsensiooni esitamiseks. Retsensendile saadetavas retsenseerimise ettepanekut sisaldavas e-kirjas esitatakse ka retsensiooni sisu olulisemad aspektid. Kooskõlas teadustööde retsenseerimise hea tavaga juhime retsensentide tähelepanu järgmistele aspektidele, mida järgida:

  • Ettepaneku saamisel olla retsensent tuleb kriitiliselt hinnata oma kompetentsust, ajaressurssi teha töö tähtajaks ning võimaliku huvikonflikti olemasolu. Nende probleemide olemasolu korral tuleks retsenseerimisest loobuda ja teavitada sellest võimalikult kiiresti ajakirja toimetust. Toimetus on tänulik, kui sellisel juhul antakse soovitusi, keda võiks töö retsensendiks kutsuda.
  • Töö retsenseerimisel tuleks retsensendil leida tasakaal ajakirja toimetuse püüdluste ja autorite taotluste vahel.
  • Retsenseerimisel peab retsensent hoolikalt järgima konfidentsiaalsuse nõuet temale usaldatud materjali suhtes. Et tegemist on privilegeeritud suhtlusega, siis ei tohi retsensent kopeerida saadud materjali ega jagada seda ühelgi moel kolleegidega. Samuti ei tohi toimetuse eelneva nõusolekuta kasutada kolleegide abi oma arvamuse kujundamisel ega vormistamisel.