Sissejuhatus

Hüponatreemia on oluline ja sage organismi elektrolüütide tasakaalu häire, mille korral on seerumi naatriumisisaldus alla 135 mmol/l. Hüponatreemiat võib klassifitseerida seerumi naatriumisisalduse, häire kujunemise kiiruse, sümptomite raskusastme, seerumi osmolaalsuse ja ringleva verehulga seisundi järgi. Sümptomid võivad olla vähe väljendunud, kuid võivad olla ka rasked nagu oksendamine, südame-hingamisprobleemid, somnolentsus, epileptilised hood ja teadvusekadu. Rasked neuroloogilised sümptomid tekivad enamasti seerumi väga väikse naatriumisisalduse korral, kui tekib vedeliku ümberpaiknemine kudedes ja ajuturse.

Hüponatreemia ravis tuleb leida tasakaal, et vältida kahe võimaliku tüsistuse – ajuturse ja osmootse demüelinisatsiooni sündroomi – teket. Siin on oluline osa seerumi naatriumisisalduse korrigeerimise kiirusel. Ohutuks peetakse seerumi naatriumisisalduse suurendamist kuni 10 mmol/l võrra esimesel ööpäeval ja edasi kuni 8 mmol/l võrra iga järgneva 24 tunni jooksul, kuni seerumi naatriumisisaldus on 130 mmol/l. Artiklis on kirjeldatud ka osmootse demüelinisatsiooni sündroomiga haigusjuhtu.

Eesti Arst 2017; 96(9):513–521