Sissejuhatus

Magnetresonantstomograafia (MRT) on nüüdisaegne radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab kompuutertomograafiaga (KT) võrreldes paremini hinnata keha eri piirkondade pehmete kudede seisundit. Erinevalt KT- ja röntgenuuringutest ei kasutata MRTs patsienti kahjustavat ioniseerivat röntgenikiirgust. Kujutis patsiendi uuritavast piirkonnast luuakse mitteioniseeriva elektromagnetkiirguse abil. MRT-uuringute arv on aastate jooksul järjest suurenenud, kuna uurigu näidustusi on erialadel aina rohkem. Kui 2009. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis MRT-uuringuid ca 6000 patsiendile, siis nüüdseks on see arv kasvanud 12 000-ni. Peale uuritavate arvu suurenemise on aja jooksul lisandunud üha keerulisemaid uuringuid (näiteks kardioloogia ja neuroloogia vallas), mida 10 aasta eest peaaegu ei tehtud ning mille tegemiseks kulub rohkem aega. Arvestades järjest suurenevat MRT-uuringute arvu, on oluline tähelepanu pöörata MRT-uuringuga kaasnevatele riskidele.