Väga väikeses gestatsioonivanuses sündinud lastel esinevad sageli kongenitaalsed kuulmis-ja nägemishäired. Vähe on andmeid kaasasündinud sensoorsete häirete seostest mõõdukalt enneaegsena või hilisenneaegsena sündinud lastel.
Soomes korraldatud uuringus selgitati kongenitaalsete kuulmis-ja nägemishäirete esinemissagedust aastatel 1991–2008 elusana sündinud 1 039 262 lapsel. Neist 962 202 sündisid gestatsioonivanuses üle 37 nädala (ajalistena), 39 208 – gestatsioonivanuses 34–36 nädalal (hilisennaegsetena), 6796 – gestatsioonivanuses 32–33 nädalat (mõõdukalt enneaegsetena) ja 6329 sündisid väga väikeses gestatsioonivanuses – enne 32. rasedusnädalat.
Kaasasündinud kuulmishäiretega oli 0,37% sel ajavahemikul sündinud lastest, kuulmishäirete risk suurenes proportsionaalselt gestatsioonivanuse vähenemisega. Väga väikeses gestatsioonivanuses sündinute seas oli 2,46% lastest kuulmishäiretega.
Nägemishäirete risk oli ajaliselt sündinutega võrreldes suurem kõigil enneaegselt sündinutel, sõltumata gestatsioonivanusest sündimise ajal. Nägemishäirete kujunemise riski suurendas ema suitsetamine raseduse ajal ning ema vanus üle 40 eluaasta.
Kaasasündinud nägemis- ja kuulmishäirete põhjuseks on ajukahjustus perinataalses perioodis, eelkõige ajuhemorraagia ja krambid.
Soomes hospitaliseeritakse vastavalt ravijuhendile kõik suure riskiga rasedad ja väga väikese gestatsioonivanusega vastsündinud kõrgema etapi raviasutustesse, et tagada maksimaalselt õigeaegne ja adekvaatne ravi nii emale kui ka vastsündinule.
Refereeritud
Hirvonen M, Ojala R, Korhonen P et al. Visual and hearing impairments after preterm birth. Pediatrics 2018;142:e201173888.