Uudised – september 2015

Kas täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire on lapseeas algav arenguline häire?

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (attention deficit hyperactivity disorder ehk ADHD) on psüühikahäire, mille sümptomid on tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Üldlevinud arvamuse kohaselt on täiskasvanute aktiivsus- ja tähelepanuhäire lapseeas alanud arenguline häire, kuid üheski prospektiivses longitudinaalses uuringus ei olnud seni täiskasvanud ADHDga patsientide lapseiga kirjeldatud. Refereeritud uuringu autorid on avaldanud ühes kohordis täiskasvanueas diagnoositud ADHD-juhtude tagasivaatava analüüsi ning lapseeas diagnoositud ADHD-juhtude edasivaatava analüüsi.

Uuritavad kuulusid esinduslikku sünnikohorti: 1037 isikut, kes olid sündinud aastatel 1972 ja 1973 Dunedinis Uus-Meremaal. Neid jälgiti kuni 38aastaseks saamiseni (95% ulatuses). Hinnati ADHD sümptomeid, seotud kliinilisi tunnuseid, kaasuvaid haigusi, neurofüsioloogilist defitsiiti, ülegenoomilisest assotsiatsiooniuuringust saadud polügeenset riski ja elukvaliteedi halvenemist. Andmeid koguti uuritavatelt endalt, nende vanematelt, õpetajatelt, intervjueerijatelt. Infot saadi ka neurofüsioloogiliste testide tulemustest ning meditsiinidokumentidest. Täiskasvanute ADHDd diagnoositi, lähtudes DSM-5 (Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni diagnostilise juhendi 5. väljaanne) kriteeriumitest.

Tulemused. Lapseeas oli ADHD levimus 6% (enamjaolt meessoost uuritavad) ning see oli seotud lapseea kaasuvate haiguste, neurokognitiivse defitsiidi, polügeense riski ja elukvaliteedi halvenemisega. Täiskasvanute ADHD levimus oli 3% (mõlemad sood võrdselt esindatud) ning see oli seotud sõltuvushäirete ja elukvaliteedi halvenemisega. Autoritele üllatusena selgus, et 90%-l täiskasvanud ADHD-patsientidest puudus lapseea ADHD anamnees. Samuti ei leitud ADHDga täiskasvanute rühmas neurofüsioloogilist defitsiiti ei lapse- ega täiskasvanueas ning neil puudus polügeenne risk lapseea ADHDks.

Seega näitavad need tulemused, et ADHD ei ole lapseeas algav arenguline häire. Kui seda tulemust suudetakse korrata, siis tuleb häire asetsust klassifikatsioonis muuta ning tegeleda täiskasvanute ADHD põhjuste uurimisega.

 

REFEREERITUD

Moffitt TE, Houts R, Asherson P, et al. Is Adult ADHD a Childhood-Onset Neurodevelopmental Disorder? Evidence From a Four-Decade Longitudinal Cohort Study. Am J Psychiatry 2015;appiajp201514101266.