Valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu prognoosib aastaks 2050 maakera keskmise temperatuuri tõusu 3,4 kraadi võrra. Sellega kaasneb otsene oht inimkonna tervisele: üleujutused, kuumalained, tulekahjud; kaudseteks terviseriskideks on keskkonnamuutustega kaasnevad ökoloogilised ja sotsiaalsed probleemid ning inimeste ränne vajadusest vahetada elukohta.
Oxfordi Ülikooli teadlased prognoosisid, kuidas eeldatavad kliimamuutused võiksid mõjutada põllumajanduslikku tootmist ja toidu kättesaadavust maakera elanikele. Prognoosi kohaselt väheneks aastaks 2050 toidu tootmine 3,2%, sealhulgas puu- ja köögiviljade tootmine 4% ja punase liha tootmine 0,7%. See tähendaks toidu kättesaadavuse vähenemist.
Maailma eri piirkondades avalduvad kliimamuutused erinevalt. Eriti ohustatud aladeks peavad prognoosi autorid Ida- ja Lõuna-Aasiat, sealhulgas Indiat ja Hiinat. Neid piirkondi ähvardab aastaks 2050 tõeline näljahäda, kuna põllumajandustoodang oleks siis kaks korda väiksem praegusega võrreldes. 2050. aastaks prognoositakse kogu maakeral täiendavalt enam kui pool miljonit surmajuhtu tingituna kliimamuutustest.
Kliimamuutused kujunevad siiski suhteliselt aeglaselt ja ilmselt on inimkonnal võimalik nendega kohaneda, vältimaks katastroofilisi tagajärgi. Küll aga tuleb eeldatavaid ohte teadvustada.
Refereeritud
Springmann M, Mason-D´Croz D, Robinson S et al. Global and regional health effects of future food production under climate change: a modelling study. Lancet 2016;387:1937–46.