Kirjanduse andmeil võib sünkoop tabada inimesi igas elueas, kumulatiivse esinemissagedusega 3–6%. Umbes 3–10% hospitaliseeritud patsientidest tabab sünkoop liiklusvahendi roolis olles. Sellel võivad olla katastroofilised tagajärjed.
Sünkoobi põhjuseks võivad olla tõsised südamerütmihäired tingituna struktuursest südamekahjustusest või on põhjuseks ajukahjustus. Enamikul juhtudest on sünkoobi põhjuseks vasovagaalsed refleksid, põhjustades lühiaegse vererõhu languse ja aju isheemia.
Itaalia teadlased jälgisid dünaamiliselt 40 patsienti, keda oli tabanud sünkoop roolis olles, ja 50 patsienti, kel oli sünkoop tekkinud teistes olukordades. Kõikidel vaatlusalustel oli välistatud südamekahjustus ja erinevad rütmihäired ning ajukahjustus. Võrreldes teise patsientide grupiga oli roolis olnud patsientidel sagedamini arteriaalne hüpertensioon (40% vs. 20%), neil ilmnes kehaasendi muutmise testil sagedamini vererõhu langus (52% vs. 26%) ning sagedamini kiire südametegevus. Keskmiselt viieaastase jälgimisperioodi jooksul esinesid 20%-l roolis olles sünkoopi kogenud patsientidest korduvad sünkoobiepisoodid, kuid mitte enam liiklusvahendit juhtides. Korduvad sünkoobiepisoodid registreeriti sagedamini vanemaealistel.
Uuringust ilmneb, et isikuid, keda on tabanud sünkoop liiklusvahendit juhtides ja kel ei ole registreeritud südame rütmihäireid, tuleb hoolikalt uurida arteriaalse vererõhu dünaamika ja antihüpertensiivsete ravimite toime suhtes, eriti üle 50 aasta vanuseid patsiente. Samas ei ole oht korduva sünkoobi tekkeks liiklusvahendit juhtides suur.
Refereeritud
Folino AF, Migliore F, Porta A, Cerutti S, Iliceto S, Buja G. Syncope while driving: pathophysiological features and long-term follow-up. Auton Neurosci 2012;166:60–5.