Sissejuhatus

Artiklite publitseerimise kohta on loodud üldtunnustatud reeglid. Eesti Arsti teadusartiklite autorite arv on ajavahemikul 1935–2012 (vt tabel 1) pidevalt suurenenud. Selline tendents esineb kõikjal maailmas. See tõstatab mitmeid olulisi nõudeid artikli autorite järjestamise kohta. Rahvusvahelised kirjastamisega seotud organisatsioonid ja erialaajakirjad on andnud mitmeid eeskirju nende küsimuste ühtseks tõlgendamiseks: kes üldse on autor, kes on esimene, kes viimane ja millises järjestuses tulevad teised autorid. Kõik teadusartikli valmimisele kaasaaitajad ei ole alati autorid: sellised isikud tuleb ära märkida tänuavalduses. Samuti on oluline esile tuua teadustöö finantsallikad. See on oluline, et ära hoida huvide konflikti. Ebaeetiline on tööga mitteseotud nn külalisautorite ja auautorite lisamine autorite loetelusse. Konkurentsis püsimiseks on teadlastel vaja iga hinna eest midagi avaldada. Üha rohkem on see põhjustanud mitmesugust väärkäitumist: olematute andmete esitamist, andmete võltsimist, plagiaatide esitamist. Nendele küsimustele pööratakse üha rohkem tähelepanu. Võitluseks plagieerimisega, peamiselt üliõpilastööde puhul on loodud spetsiaalsed plagiaadituvastamise programmid. Ka Tartu Ülikoolis on olemas vastav programm KRATT.
Eesti Arst 2014; 93(9):543–545