UURIMUS – Veebruar 2017

Vereseerumi D-vitamiini sisaldus raseduse teisel kolmandikul mõjutab rasedustulemust ja ema tervist

Autorid: Kristine Roos, Aili Tagoma, Anne Kirss, Raivo Uibo, Kadri Haller-Kikkatalo

Artikli PDF Nähtav ainult registreerunud kasutajatele

Sissejuhatus

Taust. D-vitamiin mõjutab rohkem kui 200 geeni ekspressiooni, mistõttu on see vitamiin oluline paljudes füsioloogilistes protsessides. Inimene vajab D-vitamiini kogu elu vältel, ent kriitilise tähtsusega on see raseduse ajal. Rasedad naised ja nende vastsündinud moodustavad hüpo-D-vitaminoosi riskirühma ning D-vitamiini puudulikkusest on saanud ülemaailmne probleem.

Eesmärk. Analüüsida Eesti naiste rasedusaegset vereseerumi D-vitamiini sisaldust, seda määravaid tegureid ning hinnata D-vitamiini vähese sisalduse mõju ema ning lapse tervisele.

Meetodid. Analüüsiti TÜ Kliinikumi naistekliiniku tervete rasedate (n = 118) anamnestilisi ning kliinilisi andmeid raseduse II trimestril ja sünnitusjärgsel perioodil ning andmeid nende vastsündinute loost. Vereseerumi D-vitamiini sisaldus määrati kemoluminestsents- immuunmeetodil. Andmete analüüsiks kasutati lineaarset ja logistilist regressioonanalüüsi ning kohandamist seoseid mõjutavatele teguritele.

Tulemused. Eesti rasedate D-vitamiini sisaldus seerumis oli keskmiselt 55,0 ± 22,8 nmol/l, jäädes 79,7%-l (95% uv 71,1–86,3) uuritavatest alla referentsväärtuse (75 nmol/l) ning 17,8%-l (95% uv 11,6–26,1) esines D-vitamiini puudulikkus (≤ 30 nmol/l). D-vitamiini väärtused vereseerumis sõltusid kalendrikuust ja naise raseduseelsest kehamassiindeksist. Rasedusaegne D-vitamiini vähene sisaldus oli seotud suurema rasedusaegse kaaluiibega, vajadusega sekkuda sünnitusse, makrosoomse lapse sünniga, lapse kehvema Apgarihindega, lapse sünnijärgse kohanemisraskusega ning ema rasedusjärgse arteriaalse vererõhu kätevahelise erinevusega üle 10 mm Hg.

Järeldused. D-vitamiini väike sisaldus on Eesti rasedate naiste hulgas sage ning selle peamisteks riskiteguriteks on raseduse kandmine vähese päikeseintensiivsusega kalendrikuudel ning raseduseelne rasvumine. D-vitamiini väike sisaldus mõjutab ebasoodsalt raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid. Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole talviseks perioodiks piisavad. Lähtudes sellest, soovitame määrata vereseerumi D-vitamiini sisaldust hüpo-D-vitaminoosi riskirühmal ehk rasedatel naistel ning vajaduse korral seda toidulisanditena juurde manustada. Kirjanduse andmetele tuginedes näeme vajadust suurendada D-vitamiini profülaktilist doosi päevas 70–80 IU/kg.