USA-s korraldatud ajuinsuldi ennetuse uuringus (SPARCL) selgus, et intensiivne statiinravi (atorvastatiini 80 mg päevas) vähendab insulti haigestumise riski keskmiselt 16% võrra ning unearteri stenoosiga haigetel 33% võrra. Seda arvestades on USA südame-ja insuldiassotsiatsioonide koostatud insuldi sekundaarse ennetuse juhendites soovitatud rakendada intensiivset statiinravi. Sealjuures ei ole täpsustatud, millised peaksid olema raviga saavutatud kolesteroolitaseme eesmärkväärtused. Paralleelselt Prantsusmaal …

On tõestatud, et spiromeetrial hinnatavad kopsufunktsiooni parameetrid langevad seoses vanuse kasvuga. Uuringutega on näidatud, et spiromeetrial hinnatav forsseeritud ekspiratoorne mahtuvus e sekundi kapatsiteet (FEV1) hakkab pärast 25 eluaastat vähenema igal aastal 1–2% võrra. Suitsetamine kiirendab eaga seonduvat kopsufunktsiooni langust. Vastukäivad on andmed selle kohta, kas suitsetamisest loobumise järel kopsufunktsiooni langus pidurdub. USA-s tehtud uuringus jälgiti …

Antikoliinergilise toimega on mitmed antihistamiinikumid, antidepressandid, antipsühhootikumid, paljud ravimid, mida kasutatakse seedetrakti ja kusepõie tegevuse häirete korral. Seda tüüpi ravimite kõrvaltoimena on täheldatud uimasuse ja mäluhäirete kujunemist. Vähe on andmeid nende ravimite seosest dementsuse kujunemisega. Ühendkuningriigi mitme ülikooli koostöös uuriti retrospektiivselt esmatasandi arstiabi andmebaaside alusel dementsuse kujunemise riski seoses antikoliinergiliste ravimite kasutamisega 1–11 aasta vältel. …

Prantsusmaal tehtud uuringus vaadeldi võrdlevalt pidevalt prootonpumba inhibiitoreid (PPI) kasutavate patsientide ja neid ravimeid mitte kasutavate isikute haigestumist viiruslikku gastroenteriiti talveperioodil, mil haigestumus sellesse nakkusse on suurim. Riikliku ravimite andmebaasi alusel valiti üle riigi 233 596 patsienti, kes olid hakanud kasutama prootonpumba inhibiitoreid vähemalt 1 kuu enne viirusliku gastroenteriidi puhangut aastatel 2015 ja 2016, ning …

Taanis korraldatud rahvastikupõhises kohortuuringus analüüsiti vaimsete häiretega isikute suremust, surmapõhjusi ja haigusega kaotatud eluaastaid. Analüüs põhines 7 369 926 Taani elaniku andmetel aastatest 1995–2015. Jälgiti 10 erineva vaimse häire diagnoosiga isiku suremust ja surmapõhjusi võrrelduna tavapopulatsiooni isikutega. Vaimsete häiretega isikute seas registreeriti 28,7 surma 1000 isikaasta kohta, tavapopulatsioonis oli see näitaja 12,9. Suremuskordaja erines sõltuvalt vaimse …