Haiguste globaalse leviku uuringu (Global Burden of Disease – GBD) andmeil elab 2050. aastal maailmas 153 miljonit dementset inimest, 3 korda enam kui 2019. aastal – 57 miljonit. GBD uurimisgrupp, mille tegevust koordineerisid USAs Seattle’is paikneva Washingtoni ülikooli teadlased, koostasid dementsuse levimuse prognoosi 2050. aastaks 635 seni avaldatud epidemioloogilise uurimuse baasil. Lähiminevikus on dementsete inimeste …

Koroonapandeemia ohjamiseks sulgesid paljud riigid koolid teatud perioodiks ning õppetöö jätkus distantsõppe vormis. Distantsõppe mõju kohta õpilaste tervisele ja sel viisil saadava hariduse kvaliteedile on avaldatud erinevaid hinnanguid. Šveitsis korraldatud uuringus hinnati distantsõppel olemise mõju õpilaste une pikkusele, nende enesehinnangule oma tervise kohta, teatud mõnuainete (kofeiin, alkohol, nikotiin) kasutamisele ja depressiooni ilmingute kujunemisele. Uuring korraldati …

Suukaudseid antikoagulante – varfariini või otseseid antikoagulante – kasutatakse laialdaselt korduva venoosse trombemboolia ennetuseks või kodade fibrillatsiooniga patsientidel insuldi ennetuseks. Verejooksud esinevad antikoagulantravi tüsistusena sageli neil patsientidel, kellele on ordineeritud antibiootikume (ennekõike makroliide või fluorokinoloone) kaasuva põletikulise protsessi raviks. Ei ole kindlaid andmeid sellest, kas neil juhtudel on verejooksud tingitud antikoagulantide koostoimest antibiootikumidega või põletikulisest …

Soole mikrobioom mõjutab oluliselt peremeesorganismi elutegevust. Vähe on andmeid sellest, kas ja kuidas võib soole mikrobioom mõjutada peremeesorganismi reaktsiooni infektsioonidele, nendele vastuvõtlikkusele ja kulule. New Yorgi Rockefelleri ülikooli multidistsiplinaarse teadlastegrupi käivitatud uurimisprojektis selgitati inimese soole mikrobioomi kuuluvate mikroorganismide mõju SARS-CoV-2 viiruse, samuti kollapalaviku, paragripp 3 ning sesoonse koroonaviiruse kasvule koekultuurides. Uurides sadade mikroorganismide mõju leiti …

Elanike massiline haigestumine COVID-19 pandeemia ajal on plahvatuslikult suurendanud vajadust arstiabi järele ning kasvatanud raviasutuste ja meditsiinipersonali koormust. Tavaolukorras piisav meditsiinitöötajate hulk osutus pandeemia korral ebapiisavaks ning töötajate arvu kiiresti suurendada ei ole võimalik. aastal USAs korraldatud meditsiinipersonali küsitlusele vastas 20 655 töötajat 124 meditsiiniasutusest üle riigi. 34% õdedest ning 31% arstidest pidasid vajalikuks vähendada …

Juba 1918–1920 möllanud gripipandeemia ajal pandi tähele, et grippi põdenutel oli südameinfarktijärgne prognoos parem. Ka mitmetes hilisemates uuringutes on leitud, et gripivaktsiini manustamine vähendab kardiovaskulaarset riski. Rahvusvahelises juhuslikustatud platseebokontrollitud uurimisprojektis IAMI (gripivaktsiini manustamine müokardiinfarktiga haigetele) osales 30 keskust 8 riigist (Rootsi, Norra, Taani, Läti, USA, Tšehhi Vabariik, Bangladesh, Austraalia). Aastatel 2016–2020 manustati kokku 1272 müokardiinfarktihaigele …