Lisa-sugukromosoomiga meestel on suurem risk haigestuda sagedasematesse kroonilistesse haigustesse Uudised – juuni 2022

Meestel võib esineda kaks suurema sugukromosoomide arvuga karüotüüpi: 47,XXY ja 47,XYY. Mõlemat karüotüüpi esineb hinnanguliselt 1 juht 700 elusalt sündinud poisslapse kohta. Enamikul juhtudel ei erine suurema sugukromosoomide arvuga mehed oma sookaaslastest väliste tunnuste poolest ja nad ei ole teadlikud oma geneetilistest iseärasustest. Ühendkuningriigi Cambridge’i ja Exeteri teadlased hindasid Ühendkuningriigi biopanga andmeil lisa-sugukromosoomiga meeste terviseseisundi …

D-vitamiini vaegus soodustab dementsuse kujunemist Uudised – juuni 2022

D-vitamiinil on lisaks paljudele teistele funktsioonidele oluline osa ka ajutegevuses. Kirjanduses on vastandlikud andmed D-vitamiini rollist dementsuse ja insuldi riskitegurina. Austraalia ja Ühendkuningriigi teadlaste koostöös valminud mahukas uuringus selgitati vere D-vitamiini (25(OH)D) sisalduse seoseid aju morfoloogiliste muutuste ning dementsuse ja insuldi kujunemise riskiga. Ühendkuningriigi biopanga andmeil hinnati aju MRT-uuringu leiu seost vere D-vitamiini sisaldusega 33 …

Suitsetamine suurendab meestel luumurdude riski Uudised – juuni 2022

Suitsetamine on tänapäeval peamine välditav tervise riskitegur. Sellegipoolest on USA andmeil 16,7% meestest ning 13,6% naistest suitsetajad. Meestel esineb sagedamini ka suitsetamisega seotud tervisehäireid. USA Nevada ülikooli uurijate tehtud metaanalüüs selgitas luumurdude riski seost suitsetamisega meestel. Analüüsiti kaheksas rahvusvahelises andmebaasis refereeritud 27 uurimuse tulemusi. Kokku käsitleti 30 000 luumurrujuhu seost suitsetamisega. Andmete statistilisel töötlusel selgus, …

Lõhnatundlikkuse häire võib oluliselt mõjutada tervist ja toimetulekut Uudised – juuni 2022

COVID-19-pandeemia algul kirjeldati kuni 35%-l põdenutest lõhna- ja maitsetundlikkuse häireid. Viiruse omikron-tüvega nakatunutel esineb neid häireid harvemini, kuid kokku on ligi poolest miljardist COVID-19 põdenust miljonitel esinenud lühemat või pikemat aega anosmia, hüposmia või parosmia. Kuni 46%-l COVID-19 põdemisega seotud lõhnatundlikkuse häirega patsientidest on nähud püsinud pikemat aega – 12–18 kuud pärast haigestumise algust. Stockholmi …

Soospetsiifilised esimese südameinfarkti riskitegurid nooremas keskeas Uudised – juuni 2022

USA andmeil moodustavad 800 000-st aastas südameinfarkti haigestunust kolmandiku 55aastased ning nooremad mehed ja naised. Südameinfarkt on selle vanuserühma peamine haigestumise ja surma põhjus. USAs Yale’i ülikoolis tehtud uuringus selgitati südameinfarkti haigestumise 7 peamise riskiteguri osakaalu 55aastaste ja nooremate meeste ning naiste seas, mis moodustavad 85% selle vanuserühma südameinfarkti riskiteguritest. Riskitegurite puhul ilmnesid soolised erinevused. …

Reniini-angiotensiini süsteemi blokaatorid võivad vähendada ajuarteri aneurüsmi ruptuuri ohtu arteriaalse hüpertensiooniga patsientidel Uudised – juuni 2022

Hemorraagia ajuarteri aneurüsmi ruptuuri tõttu moodustab 3–5% kõigist ajuinsuldi juhtudest, kuid võrreldes teiste insuldi vormidega on selle prognoos tõsisem. USA andmeil sureb ajuarteri aneurüsmi ruptuuri järgselt umbes kolmandik patsientidest ja kolmandikul jääb püsima raske puue. Ligi pooltel aju aneurüsmiga patsientidest esineb arteriaalne hüpertensioon. Hiinas tehtud uuringus koguti aastatel 2016–2021 kahekümnest meditsiinikeskusest andmeid ajuarteri aneurüsmiga patsientide …

Dementsuse kujunemist soodustavatel vaskulaarsetel teguritel on eri vanuses erinev mõju Uudised – mai 2022

Paljud kardiovaskulaarsed riskitegurid soodustavad ka kognitiivsete häiret ja dementsuse kujunemist. USAs tehtava elanike pikaajalise kardiovaskulaarse tervise kohortuuringu – Framingham Heart Study – andmeil sõltub erinevate vaskulaarsete riskitegurite olulisus dementsuse kujunemisele ka inimese vanusest. Uuringus jälgiti eri vanuses inimesi dementsuse kujunemise suhtes 10 aasta vältel eesmärgiga leida, millised kardiovaskulaarsed riskitegurid – arteriaalne hüpertensioon, diabeet, insult, südamepuudulikkus, …

Videomängude mängimine soodustab lapse üldist vaimset arengut Uudised – mai 2022

Tänapäeval kulub lastel 4–6 tundi päevas erinevatele ekraaniga seadmetele. Mängitakse videomänge, vaadatakse telesaateid või videofilme või suheldakse nutitelefonide kaudu. Uurijate hinnangul mõjub liigne ekraaniaeg halvasti laste füüsilisele tervisele, aga on viidatud ka võimalusele, et see pidurdab laste vaimset arengut. Hollandi, Saksamaa ja Rootsi uurijad jälgisid 9–10aastaste laste vaimset arengut sõltuvalt nende poolt videomängudele, televiisori/videosalvestiste vaatamisele …

Sisukord