Dementsus on tõsine rahvatervise probleem kogu maailmas ja selle ennetamise võimalusi otsitakse aktiivselt. Ajakirja Lancet ekspertide grupp (Lancet Comission) loetles 2024. aastal 14 välditavat dementsuse riskitegurit, nende hulgas 2. tüüpi diabeet (T2D) ja uue riskitegurina LDL-hüperkolesteroleemia. T2D-haigetel on sagedasti vere LDL-kolesterooli tase tõusnud, seega on T2D kahekordne dementsuse riskitegur. Taani Kopenhaageni ülikoolis tehtud uuringus analüüsiti …

Liigne rasva kogunemine kõhu piirkonda ja siseelundite ümber (abdominaalne rasvumine) on tõestatud kardiovaskulaarne riskitegur. Igapäevases praktikas kasutatakse kehakaalu ja selle muutustega kaasnevate riskide indikaatorina enamasti kehamassindeksi (KMI) hindamist. USA Johns Hopkinsi ülikooli teadlased viisid läbi 15 prospektiivse kohortuuringu koondanalüüsi selgitamaks abdominaalse rasvumise (hinnatuna vööümbermõõdu või vöö-puusaümbermõõdu suhte suurenemise põhjal) seost kardiovaskulaarsete häirete riskiga. Uuritutel määrati …

USA mitme keskuse teadlaste elektroonsete haiguslugude baasil tehtud prospektiivses uuringus hinnati võrdlevalt glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agonistide (GLP-1RA) ja naatriumi-glükoosi kotransporter 2 inhibiitorite (SGLT-2I) toimet suremuse vähendamisele ja kardiovaskulaarsete atakkide ennetusele tõsiste psüühikahäirete (bipolaarne häire, raske depressiivne häire ja skisofreenia) korral. Kokku analüüsiti 1 528 230 isiku (keskmine vanus 61 aastat, 46% naised) andmeid, neist 392 368-l …

Traumajärgsete mentaalsete häirete seostest kardiovaskulaarsete häiretega on kogunenud rohkelt tõendeid. Enamasti on neid kirjeldatud traumaatilise stressihäire korral. Taanis tehtud uuringus analüüsiti erinevate traumajärgsete mentaalsete häirete seost oluliste kardiaalsete ja tserebrovaskulaarsete häirete (mittefataalne südameinfarkt ja insult, müokardi revaskulariseerimine, kardiovaskulaarne surm) kujunemisega. Analüüsiti aastatel 1955–2018 trauma läbi teinud 43 994 inimese andmeid, kel hiljem kujunes olulisi kardiaalseid …

Hinnanguliselt põeb 10,8 protsenti 20–79aastastest inimestest maailmas teist tüüpi diabeeti. Teist tüüpi diabeedihaigetel kujunevad sagedasti kardiovaskulaarsed häired, krooniline neerupuudulikkus ning mentaalsed häired (depressioon, somatoformsed ja ärevushäired). Londoni Queen Mary ülikooli teadlaste uuringus selgitati soolisi erinevusi teist tüüpi diabeedi tüsistuste esinemises. Uuringus kasutati 28 728 patsiendi andmeid, kel aastatel 2010–2020 diagnoositi teist tüüpi diabeet. Uuritutest 62% …

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini vastu taotlusi 2027. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Täpsemalt saab lugeda taotluste vastuvõtu kohta: http://www.erkf.ee/taotlejale Meditsiini valdkonnas on stipendiumi võimalik taotleda järgmistest fondidest:   Doktor Ivo Risti fond Algatatud 1999. aastal perekond Risti poolt Dr. Ivo Risti (1935−1997) mälestuse jäädvustamiseks. Doktor Ivo Risti fond toetab traumatoloogia-ortopeedia residentide koolitust …

Rohkelt on andmeid tüsistunud raseduse negatiivsest mõjust naise tervisele. Vähem on andmeid tüsistunud raseduse mõjust järglase tervisele tema elu jooksul. USA perede ja laste heaolu-uuringu programmi raames koguti aastail 1998–2000 andmeid rasedate kohta 20 USA linnas ning sel perioodil sündinud laste tervist jälgiti edaspidi 22 aasta jooksul. Andmeid koguti 1333 neil aastatel sündinud inimese kohta …

USA ja Euroopa andmeil on tänapäeval iga kolmas kooliealine tütarlaps ülekaaluline või rasvunud. Võib eeldada, et enamik neist on liigse kehakaaluga ka fertiilses eas. Kopenhaageni ülikoolis valminud retrospektiivses kohortuuringus selgitati lapseeas liigse kehakaaluga olnud naiste tõenäosust saada lapsi fertiilses eas. Riiklikest meditsiiniandmebaasidest koguti andmeid aastatel 1950–1989 Kopenhaagenis sündinud 60 864 naise kohta. Vanuses 6–15 aastat …

Uni ja ärkvelolek vaheldub kindlas ööpäevases rütmis, seda reguleerib tsentraalne bioloogiline kell. Eluviisi ja tööga seotud tegurid võivad seda rütmi häirida, kui tööpäevadel on une pikkus lühem, tööst vabadel päevadel pikem. Sisemise tsentraalse bioloogilise kella rütm ei ole enam vastavuses eluviisist/tööst tingitud une-ärkvelolekurütmiga – tekib sotsiaalne ajavahe (jet lag). Häirub ka erinevate elundsüsteemide talitluse rütm, …

Naatriumi-glükoosi kotransporter 2 inhibiitorid (SGLT-2i) ja glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agonistid (GLP-1RA) on algselt välja töötatud veresuhkru kontrolliks, kuid neil on ka tõhus nefroprotektiivne ja kardioprotektiivne toime ning need on laialdaselt kasutusel diabeediga kaasnevate kardiovaskulaarsete häirete ja kroonilise neeruhaiguse raviks. Diabeetiline jalahaigus on tõsine diabeedi tüsistus, mis hinnanguliselt esineb kuni 15%-l diabeedihaigetest maailmas, moodustades 2% ülemaailmsest …

USA Mayo kliinikus valminud prospektiivses kohortuuringus hinnati kliiniliselt olulise depressiooni kujunemise riski seoses kilpnäärme talitluse häiretega. Depressiooni taset hinnati patsiendi tervise küsimustiku (PHQ-9) skoori (norm vähemalt 5) alusel ja kilpnäärme talitlust TSH (türeotroopne hormoon) sisalduse järgi veres. TSH väärtus üle 4,2 mIU/L viitab kilpnäärme alatalitlusele ja TSH 0,3 mIU/L või vähem kilpnäärme ületalitlusele. Uuringusse kaasati …

Glükagoonilaadse peptiid-1 retseptori agoniste (GLP-1RA) kasutatakse laialdaselt veresuhkru kontrolli all hoidmiseks ja liigse kehakaalu langetamiseks. On andmeid, et kõrvaltoimena võivad need ravimid soodustada juuste väljalangemist – alopeetsiat. USA Pennsylvania ülikoolis korraldatud uuringus võrreldi GLP-1RA ja kahe teise diabeediravimite rühma – naatriumi-glükoosi kotransporter-2 inhibiitorite (SGLT-2I) ning dipeptidüül-peptidaas-4 inhibiitorite (DPP-4I) – kasutamisega seotud alopeetsia riski teist tüüpi …