Sissejuhatus

Taust ja eesmärk. On teada, et lühinõustamisel on positiivne mõju patsientide alkoholitarvitamise harjumustele. Töö eesmärk oli hinnata alkoholitarvitamise ja tervisega seotud elukvaliteedi hinnangute muutusi perearstikeskuses teostatud lühinõustamine järel alkoholi liigtarvitavate patsientide hulgas.

Metoodika. 12 kuu pikkuses prospektiivses uuringus osales 93 alkoholi liigtarvitavat ja lühinõustamist saanud uuritavat. Uuritavate alkoholitarvitamist mõõdeti AUDITi (Alcohol Use Disorders Identification Test) küsimustiku ning tervisega seotud elukvaliteedi SF-36 küsimustiku abil enne lühinõustamist ja 12 kuud hiljem. AUDITi skoori ja tervisega seotud elukvaliteedi muutuste seoseid hinnati lineaarse regressiooni abil.

Tulemused. Aasta hiljem kordusvisiidil mõõdetud tulemustest selgus, et 81,7%-l uuritavatest oli võrreldes nõustamiseelse hindamisega AUDITi skoor oluliselt vähenenud (12,3 ± 0,5 kuni 7,5 ± 0,5 punkti; p < 0,001). Nende kehalist tervist kirjeldavate komponentide üldskoor suurenes keskmiselt 7,8 punkti võrra (68,3 ± 2,5 kuni 76,1 ± 2,0; p < 0,05), vaimset tervist kirjeldavate komponentide üldskoor suurenes keskmiselt 5,7 punkti võrra (68,2 ± 2,5 kuni 73,9 ± 2,0; p = 0,068). AUDITi skoori vähenemine seostus kehalise tervise komponentide üldskoori suurenemisega, kuid ei seostunud vaimse tervise komponentide üldskoori muutusega.

Järeldused. Alkoholitarvitamise vähenemine lühinõustamise järel on seotud patsiendi enda hinnatud tervisega seotud elukvaliteedi kehalist tervist kirjeldavate komponentide üldskoori suurenemisega.

Eesti Arst 2016; 95(10):628–636