Sissejuhatus

Eesmärk. Analüüsida arstiabi, teatud ravimite kasutamise ja vähi varase avastamise uuringute tegemise piirkondlikke erinevusi Eestis. Metoodika. Analüüsiks kasutati Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu 2012 andmeid. Uuringu tegemiseks telliti rahvastikuregistrist kihitatud juhuvalim, millesse kuulus 5000 isikut vanuses 16–64 aastat. Küsimustikud koostati nii eesti kui ka vene keeles. Postiküsitlus toimus märtsis-aprillis 2012, sellele vastas 2969 isikut. Piirkondlike erinevuste hindamiseks jagati Eesti 5-ks ning tulemusi väljendati võrdluses Põhja-Eesti näitajatega mitmese logistilise regressiooni abil. Šansisuhted koos 95% usaldusvahemikuga arvutati kohandatuna soole, vanusele, haridusele, sissetulekule ja majanduslikule aktiivsusele. Tulemused. Võrdluses Põhja-Eestiga oli oluliselt suurem viimase 12 kuu jooksul perearstiabi kasutamine Lõuna-Eestis, perearstiabi kasutanute visiitide keskmine arv kõigis Eesti piirkondades; haiglaravil viibimine, vastamisele eelnenud viimase seitsme päeva jooksul mitmete ravimite kasutamine ning naistel viimase viie aasta jooksul Pap-testi mittetegemine Kirde-Eestis; oluliselt väiksem oli rahustite/uinutite/antidepressantide kasutamine Kesk- ja Lääne-Eestis ning Pap-testi mittetegemine Lõuna-Eestis. Kokkuvõte. Ainult Kirde-Eestis esines olulisi erinevusi võrreldes Põhja-Eestiga kõigis uuritud valdkondades. Valdavalt riikliku sõeluuringu raames tehtava mammogrammi mittetegemisel olulisi piirkondlikke erinevusi ei ilmnenud. Tõenäoliselt on leitud erinevuste põhjustes oma osa ka tervishoiukorralduse piirkondlikel erinevustel.Eesti Arst 2013; 92(10):557–563