Sissejuhatus

Tänavu sügisel on teaduskondade keskseks küsimuseks ülikooli edasine areng ja selle saavutamine. Tuleb kokku leppida ja hinnata tulevikusuunad, ülikooli praegused tugevad ja nõrgad küljed ning see, mi l leni ja missuguse aja jooksul tahetakse jõuda. Nendele küsimustele tuleb vastata ausalt. Otsustada tuleb nii teaduskondades kui ka ülikoolis
tervikuna, millistes valdkondades tegutseda. Selge on vaid üks, et kõike ei suudeta teha nii inimeste kui ka rahaliste võimaluste piiratuse tõttu. Eesmärkide määratlemisel aitab ausus ja julgus endale tunnistada, kus on kordaminekuid ja kus vajakajäämisi. Eesti riigi majandusseis ei luba eeloleval aastal muretuid aegu, kuid arstide koolituses ei saa
nõudmised olla väiksemad praegustest, vaid pigem vastupidi. Seda enam peame ratsionaalsemalt kasutama neid inimesi ja seda raha, mis meil on. Üldine majanduslangus ja hindade tõus on muutnud õppejõudude ja teadusetegijate viimastel aastatel tõusnud palgad taas keskpäraseks võrreldes kas või tervishoiusektoriga. Keskmine aga ei motiveeri, vaid tekitab omasoodu keskpärasust, sest selles puudub tunnustus tehtud tööle.

Eesti Arst 2008; 87(9):589−590