Sissejuhatus

Eesmärk. Kirjeldada arstiüliõpilaste hinnanguid oma stressitasemele, tervise-, meeleolu-, motivatsiooni- ja läbipõlemisnäitajatele esimesel, kolmandal ja viiendal semestril ning võrrelda tulemusi semestrite ja erialade kaupa. Metoodika. 2010. aasta sügisel korraldati esimest, kolmandat ja viiendat semestrit ülikoolis õppivate arstiüliõpilaste hulgas anonüümne ankeetküsitlus. Küsimustik oli koostatud rahvusvaheliselt valideeritud küsimustike põhjal. Vaatluse alla võeti seitse alavaldkonda: üldandmed, motivatsioon õpinguteks, eksamite soorituskindlus, meeleolu, stressitase, tervise ja läbipõlemise näitajad. Tulemuste analüüsimisel kasutati üldsagedustabeleid, c2-testi, mitteparameetrilist t-testi ja dispersioonanalüüsi. Tulemused. Valim koosnes 345 arstiüliõpilasest. Üldine keskmine vastamismäär oli 51,6% ning see oli suurim ravi- (60%) ja väikseim proviisoriüliõpilaste hulgas (25,5%). Vastajate keskmine vanus oli 20,8 ± 1,9 aastat. Vastanutest suurema osa moodustasid eestlased ja naisüliõpilased. Võrreldes esimese semestriga, oli viienda semestri üliõpilaste hulgas oluliselt rohkem neid, kes hindasid oma stressitaseme kõrgeks, terviseseisundi halvaks, õpimotivatsiooni ja eksamite soorituskindluse madalaks (p Keskmiste skooride võrdlus kinnitas, et võrreldes hinnangutega 1. ja 3. semestril, oli viiendal semestril oluliselt kõrgem stressi-, emotsionaalse kurnatuse ja küünilisuse tase ning madalam õpimotivatsioon, halvem üldine ja vaimne tervis ning rohkem haigussümptomeid ja meelolulangust (p Järeldused. Arstiüliõpilaste hinnangud stressitasemele, tervisele, läbipõlemisnäitajatele, meeleolule, õpimotivatsioonile ja eksamite soorituskindlusele sõltuvad õppesemestrist, erialast ja mõneti ka soost. Seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata arstiüliõpilaste tervisele ja seda eriti ravieriala tudengitele viiendal semestril ning naisüliõpilastele. Tudengite stressijuhtimise oskusi tuleks parandada alates õpingute algusest.Eesti Arst 2014; 93(10):561–569