Sissejuhatus

Beeta-adrenoblokaatorid on kroonilise südamepuudulikkuse, ägeda müokardiinfarkti ja kodade virvendusarütmia ravi nurgakivid (1). Ehkki arteriaalse hüpertensiooni ravis on neid kasutatud üle poole sajandi, vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas nad peaksid tüsistumata primaarse hüpertensiooni esmavaliku ravimite arsenali kuuluma või mitte. Viimase aja teadusuuringutes on näidatud, et BBd ei hoia kardiovaskulaarsündmusi, eeskätt insulti ära niisama hästi nagu teised hüpertensiooniravimite klassid (2, 3). Need uuringud on valdavalt tehtud atenolooliga, kuid kuna BBd on farmakoloogiliselt heterogeenne ravimiklass, ei pruugi tegemist olla klassiefektiga (4).

Artiklis on antud ülevaade BBde farmakodünaamikast ja -kineetikast ning selgitatud uuematele uuringutele toetudes, miks hüpertensiooni käsitlusjuhendites BBde kasutamissoovitused erinevad. BBde esindajatest ja kõrvaltoimetest saab täpsemalt lugeda Eesti Arstis varem ilmunud artiklist (5). Artikli eesmärk on hõlbustada teadmistepõhist BBde kasutamist arteriaalse hüpertensiooni ohjamiseks.

Eesti Arst 2018; 97(4):204–212