Sissejuhatus

Seni on liigesekahjustuse hindamine tuginenud kliinilistele uuringutele ja radioloogilistele meetoditele. Viimastel aastatel on samal eesmärgil uuritud ka mitmeid liigese koespetsiifilisi, peamiselt valgulisi molekule, nn liigesemarkereid. Artikkel annab ülevaate kõhre, luu ja sünoviaalmembraani moodustumise ja lagunemise biokeemiliste markerite ainevahetusest ning muutustest reumatoidartriidi, juveniilse idiopaatilise artriidi ja osteoartriidi korral. Peamiselt võib liigesemarkereid kasutada liigesepõletike kulu ja ravimuutuste jälgimiseks ning haiguse prognoosi hindamiseks.

Eesti Arst 2003; 82 (4): 278–285