Sissejuhatus

Vananemine, vigastused ja neurodegeneratiivsed haigused põhjustavad närvirakkude kängumist ja surma. Parkinsoni tõve haigetel juhtub see eelkõige keskaju mustaine dopamiini tootvates närvirakkudes. Parkinsoni tõve raviks kasutatavad ravimid leevendavad haiguse sümptomeid, kuid ei kõrvalda haiguse põhjuseid ega pidurda närvirakkude surma. Närvikasvufaktorid GDNF ja NRTN suudavad Parkinsoni tõve näriliste ja primaatide loommudelites dopamiini närvirakkude surma pidurdada ning isegi känguvaid närvirakke taastada. Paraku on kliinilised katsetused nende faktoritega seni andnud tagasihoidlikke tulemusi. Närvikasvufaktorid on rakkude poolt eritatavad väikesed valgud, mis seondudes närvirakkude pinnal paiknevate retseptoritega, kaitsevad neuroneid vigastuste eest ning hoiavad neid elus. Hiljuti avastatud CDNF on loomkatsetes tõhusamate raviomadustega kui GDNF või NRTN. Kuna CDNFil ja tema sugulasfaktor MANFil on muude närvikasvufaktoritega võrreldes hulk uusi omadusi, siis loodetakse neist läbimurret Parkinsoni tõve ravis.

Eesti Arst 2010; 89(9):536−544