Sissejuhatus

Diabetes mellitus (suhkurtõbi, DM) on levinud krooniline metaboolne haigus. Rahvusvahelise diabeediföderatsiooni (International Diabetes Federation ( IDF)) andmetel on DMi levimus maailmas viimase kolme kümnendi jooksul kahekordistunud (1). Pidevalt kasvav diabeedi levimus kujutab suurt väljakutset tervishoiusüsteemile diabeediga seotud ägedate ja krooniliste tüsistuste tõttu (2). Krooniliste tüsistuste hulka kuuluvad peamiselt retinopaatia, nefropaatia ja neuropaatia. Viimasel paaril kümnendil on esile kerkinud tõendeid, mis näitavad, et diabeet on tihedalt seotud ka kuulmishäiretega. Kuna diabeet on äärmiselt heterogeenne haigus, eksisteerib endiselt palju teadmatust täpse kuulmiskahjustuse määra, lokalisatsiooni, tekkemehhanismi kohta.

Ülevaateartikli eesmärk on pakkuda lugejale infot diabeediga seotud kuulmissüsteemikahjustuse olemuse, selle sageduse, kahjustuse tekke patogeneetiliste mehhanismide ning kliinilise käsitluse kohta nende patsientide puhul. Artikli tarvis analüüsitud teadusuuringutes on diabeeti käsitletud tervikuna, eristamata selle erinevaid tüüpe.

Eesti Arst 2016; 95(8):530–535